Sirvi Autor "Raudkivi, Karita" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Bakterkultuuride sobivuse uurimine poolspetsiifilise BHT-biosensori jaoks(2007-05-22T09:37:16Z) Raudkivi, KaritaKirje Neurochemical studies on inter-individual differences in affect-related behaviour of the laboratory rat(2012-10-22) Raudkivi, KaritaErinevate neurokeemiliste, näiteks monoamiinsete, süsteemide normaalse funktsioneerimise tasakaalu muutumine võib viia mitmete meeleolu- ja sõltuvushäirete tekkimiseni. Depressiooniga seotud häirete uurimisel kasutatakse sageli uudistaval käitumisel põhinevaid teste. Lisaks on leitud, et nii uudistavad kui ka sõltuvusega seotud käitumise regulatsioonis omavad rolli just monoamiinsed neurotransmitterid, mille süsteemide mõjutamine toob kaasa ka erinevused loomade käitumises. Eelnevalt oleme leidnud, et uudiskasti meetodil määratud indiviididevahelised erinevused uudistamisaktiivsuses on ajas püsivad ning neid indiviididevahelisi erinevusi on ka neurotransmitterite regulatsioonis. Mikrodialüüsi katsed näitasid, et serotonergiline süsteem on eri ajupiirkondades erinevalt reguleeritud. Väheuudistavatel (LE) rottidel on frontaalkoores kõrgemad rakuvälised serotoniini sisaldused kõrgemad peale serotoniini transpordi inhibeerimist tsitalopraamiga. Vastupidised tulemused ilmnesid hipokampuses, kus kõrgemad serotoniini tasemed olid just paljuuudistavatel (HE) rottidel. Kuna hiljutised uuringud on näidanud, et monoamiinide kõrval võib ka glutamaadi süsteemil olla oluline roll depressiooni kujunemisel, siis uuriti ka glutamaadi sisaldusi erineva uudistamisaktiivsusega rottidel. Leiti, et võrreldes väheuudistavate rottidega, on paljuuudistavatel rottidel kõrgemad glutamaadi sisaldused peale glutamaadi transpordi inhibeerimist juttkehas, kuid mitte hipokampuses. Sellest järeldub, et indiviididevahelised erinevused uudistavas käitumises võivad olla seotud lisaks serotonergilisele ka glutamatergilise närviülekandega. Uudistav käitumine on suurel määral sõltuv sinava tuuma (locus coeruleus) noradrenaliini projektsioonidest. Rotid, kellel on antud süsteemi kahjustus, käituvad uudiskasti testis nagu LE-fenotüüp, mida on seostatud madalama dopaminergilise neurotransmissiooni efektiivsusega. uuriti, kas sinava tuuma projektsioonid on olulised dopaminergilisele süsteemile toimivatele psühhostimulantide efektidele. Leiti, et ulatuslik sinava tuuma projektsioonide kahjustus närvitoksiiniga DSP-4 [N-(2-kloroetüül-N-etüül-2-bromobensüülamiin] vähendas psühhostimulandi kokaiini poolt stimuleeritud kohaeelistust ja liikumisaktiivsust. Kuna elusündmused varajases elustaadiumis võivad samuti omada mõju neurokeemilistele süsteemidele, siis uuriti kas alkoholist tingitud efektid monoamiini süsteemidele on sõltuvad varajasest elukeskkonnast. Leiti, et erinevused serotonergilises süsteemis olid just alkoholi eelistavatel loomadel, kes olid noores eas emast kõige kauem eraldatud. Siit järeldub, et varajases eas toimuvatel sündmustel on oluline mõju alkoholi tarbimisele ning serotonergilise süsteemi toimimisele. Leiti, et nendel alkoholi eelistavatel loomadel, kes olid noores east emast kaua eraldatud, olid serotoniini tasemed madalamad just mandelkehas, mida seostakse enim just sõltuvushäirete tekkimisega. Siit järeldub, et varajases eas toimuvatel sündmustel on oluline mõju alkoholi tarbimisele ning serotonergilise süsteemi toimimisele. Viimastel aastatel on negatiivsete afektiivsete seisundite kõrval hakatud rohkem uurima positiivse emotsionaalsuse võimaliku rolli üle depressiooni kujunemisel. Positiivset emotsionaalsust on võimalik uurida mõõtes rottide ultraheli-häälitsusi. Nüüdseks on leitud, et rottidel on püsivad indiviidivahelised erinevused nende 50-kHz ultraheli häälitsustes, mida seostatakse rottide positiivse emotsionaalsusega. Antud töös leiti, et stressi tingimustes on vähepiuksuvatel rottidel kõrgemad serotoniini tasemed peale serotoniini transpordi tagasihaarde inhibeerimist. Lisaks on samadel rottidel kõrgemad kortikosterooni tasemed. Antud tulemustest järeldub, et madalama positiivse emotsionaalsusega rotid on stressile vastuvõtlikumad. Võttesse arvesse neurotransmitterite erinevat regulatsiooni rottide käitumise kujunemisel võib jõuda depressiooniga seotud seisundite uudsete farmakoloogiliste ravimeetoditeni.