Browsing by Author "Raudlam, Maris"

Now showing 1 - 2 of 2

Eestlaste ja soomlaste erinevused eesti keelele omaste sõnade semantilises töötluses
(Tartu Ülikool, 2016) Raudlam, Maris; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on lahknevusnegatiivsuse ja sagedusanalüüsi meetodiga uurida semantilise töötluse erinevusi eestlaste ja soomlaste vahel. Töös uurin lisaks ka töötluse ajupoolkerade vahelisi erinevusi. Varasemalt on leitud, et sõnade semantilist töötlust mõjutavad emakeelele omased mälujäljed. Kui aga esitada sõnu inimesele, kelle keelesüsteemi need ei kuulu, ei suuda ta neid ka sama efektiivselt eristada. Kuna stiimulitena kasutati eesti keelele omaseid 2. ja 3. vältes olevaid sõnu, saab eeldada, et eestlased ja soomlased töötlevad antud töös kasutatavaid stiimuleid erinevalt. Tulemused tõstavad esile vasaku ajupoolkera olulisuse semantilise informatsiooni töötlusel. Eestlaste ja soomlaste võrdlusel on näha, et eestlased kasutasid sõnade töötlusel rohkem semantilist informatsiooni kui soomlased.
Ilmajäämishirmu (FoMO) küsimustiku adapteerimine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2018) Raudlam, Maris; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk on uurida ilmajäämishirmu (FoMO) eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi, valiidsust ja reliaablust, ning kohandada küsimustik eesti keelde. FoMO peegeldab vajadust olla pidevalt kursis sellega, mida teised teevad. See on hirm, et teised kogevad meelepäraseid elamusi, millest inimene tunneb ennast ilmajäänuna. FoMO on varasema kirjanduse põhjal seotud problemaatilise nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamise ning psüühikahäiretega (nt depressioon ja ärevus). Käesolevas uurimuses osales 426 inimest, kes täitsid küsimustikekomplekti, millega hinnati FoMO faktorstruktuuri, sisemist kooskõla, ennustavat ja konkureerivat valiidsust ning gruppidevahelisi erinevusi FoMO skooris. Tulemused näitasid, et eestikeelne FoMO omab vastuvõetavat sisemist kooskõla ning ühefaktorilist struktuuri. FoMO on positiivselt seotud problemaatilise nutitelefonikasutusega ning depressiooni, üldise ärevushäire ja sotsiaalfoobia sümptomitega. Lisaks esines seos vanusega - noorematel inimestel esinevad kõrgemad FoMO skoorid. Magistritöö tulemusena saab järeldada, et eestikeelne FoMO on usaldusväärne mõõdik, mida edasistes uurimustes kasutada.