Browsing by Author "Rebane, Taavi"

Now showing 1 - 3 of 3

Eesti loovtöötajate elukohamobiilsus ja elukohavalikud perioodil 2000-2011
(Tartu Ülikool, 2017) Rebane, Taavi; Tammaru, Tiit; Pastak, Ingmar; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mobiilpositsioneerimise andmete töötlemise võimalused tööreiside keskkonnakoormuse leidmiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Rebane, Taavi; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Töötajate sotsiaalmeedia kasutamise reguleerimine Eesti avaliku sektori organisatsioonides
(Tartu Ülikool, 2016) Rebane, Taavi; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua ülevaade Eesti avaliku sektori organisatsioonide sotsiaalmeedia kasutamise eeskirjadest, töötajate hinnangutest ja ootustest eeskirjadele ning koolitustele, luua ülevaade töötajate sotsiaalmeedia kasutuspraktikatest. Lisaks sellele oli eesmärgiks saada ülevaade meediakajastustest antud teemal ning koostada kõigele eeltoodule tuginedes praktilised soovitused, mida saavad Eesti avaliku sektori organisatsioonid oma eeskirjade loomisele kasutada. Bakalaureusetöö raames viisin läbi 2016. aasta kevadel kümme poolstruktureeritud intervjuud ning meediakajastuste kontentanalüüsi. Töö käigus selgus, et paljudes intervjueeritud Eesti avaliku sektori organisatsioonides ei ole kasutusel sotsiaalmeedia kasutamise eeskiri. Nendes organisatsioonides, kus on kasutusel sisekorraeeskiri või muu sarnane dokument, mis mingil määral reguleerib ka sotsiaalmeedia kasutamist, jäetakse nendega tutvumine töötaja vastutada. Üheski organisatsioonis ei ole kasutusel sotsiaalmeedia kasutamise koolitust. Samuti ei osanud ükski intervjueeritav öelda, kas tema organisatsioonis kontrollitakse sotsiaalmeedia kasutamist. Bakalaureusetöö käigus intervjueeritud mõistavad, miks võetakse avaliku sektori organisatsioonis kasutusele sotsiaalmeedia kasutamise juhend. Samuti pidasid kõik intervjueeritavad sotsiaalmeedia kasutamise reguleerimist vajalikuks, kuid lisasid, et see ei tohiks toimuda kohustusliku eeskirja vormis, vaid lähenema peaks pehmemalt – soovitustega. Intervjueeritavate sõnul suhtuvad paljud avaliku sektori töötajad eeskirjadesse ja juhenditesse negatiivselt, sest avalikus sektori on selliseid dokumente palju ja kõigega ei jõua kursis olla. Selle probleemi lahendamiseks pakuti välja, et soovituste koostamisse kaasataks ka teisi töötajaid peale juhtkonna. Intervjueeritavate hinnangul peab kaasnema selliste soovituste kasutuselevõtuga ka selgitustöö, et töötajad mõistaks, miks seda tehakse. Üldiselt nähakse koolituses kasu nii organisatsioonile kui ka töötajale. Töötajad soovivad saada paremaid teadmisi sotsiaalmeedia kasutamisest ja internetist. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et töötajad soovivad tihti kasutada sotsiaalmeediat organisatsiooni kasuks, kuid neil ei ole vajalikke oskusi selleks. Intervjueeritavate hinnangud kolleegide sotsiaalmeedia kasutuse kohta on erinevad. Mõnes organisatsioonis kasutavad väga üksikud sotsiaalmeediat, teises kasutavad jälle enamus. Siinkohal tulevad erinevused suuresti organisatsioonide tegevustest ja töökultuurist. Enamasti kasutavad intervjueeritavate hinnangul nooremad töötajad sotsiaalmeediat. Töö teemadest hoitakse eemale ja aruteludes osalemist välditakse, kuid muudel teemadel tehakse postitusi üsna tihti. Eelkõige tunnevad huvi avaliku sektori töötajate sotsiaalmeedia tegevuse vastu väljaanded, kelle peamised uudised on meelelahutuslikud. Näiteks Õhtuleht ja Delfi. Selgus, et skandaalse sisuga sotsiaalmeedia postitused on tõstnud meedia huvi avaliku sektori töötajate sotsiaalmeedia kontode vastu ja seega on sellel teemal kajastuste arv 2015. aasta jooksul tõusnud. Enamik tekste olid kas tauniva või kriitilise suhtumisega, mis jätabki mulje, et avaliku sektori sotsiaalmeedia teemat kajastatakse üldiselt negatiivselt. Negatiivne mõju ei ole tingitud ajakirjaniku endapoolsest kallutatusest vaid tagajärgedest, mis tekivad avaliku sektori töötajate sotsiaalmeedia postituste neutraalsest kajastamisest. Peamiselt kajastati poliitikute sotsiaalmeedia kasutust. Facebook oli kõige populaarsem kanal, mida väljaanded kõige teravama pilguga jälgisid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on keerulise teemaga ning ühte kindlat lahendust asjale ei ole. Oluline on, et organisatsioonid läheneksid teemale rahulikult ning teeksid võimalikult palju koostööd oma töötajatega. Nii saab organisatsioon oma mainet hästi kaitsta ja töötajate õigused jäävad riivamata. Eeskiri, millega kaasneb vestlus või koolitus, on heaks vahendiks avaliku sektori organisatsioonidele, et lahendada sotsiaalmeedia kasutusest tingitud probleemid ja ohud.