Sirvi Autor "Rehema, Anna Elisabeth" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Haridus, huvitegevus ja sotsiaalsed oskused: ühe asenduskodu näide noorte iseseisvasse ellu siirdumisel
(Tartu Ülikool, 2016) Rehema, Anna Elisabeth; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida asenduskodu head praktikat laste kasvatamisel ning nende ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Uurimuse jaoks viidi läbi fookusgrupi intervjuu, individuaalintervjuu ja vaatlus, et saada võimalikult mitmekülgne ülevaade. Individuaalintervjuus tõi Töötaja mitmel korral välja, et asenduskodu ei ole erinev n-ö tavapere süsteemist - lapsi kasvatatakse, neid toetatakse, neile pakutakse võimalusi enesearenguks ja vajadusel aidatakse majanduslikult. Uurimustele tuginedes selgus, et asenduskodude taust Eestis on väga erinev ning regulatsioonid selles osas, mida üks iseseisvuv noor peaks teadma ja oskama, puuduvad. Erinevad ka asenduskodudes rakendatavad kasvatusmeetodid, ning see on kindlasti üheks aluseks, miks kõikidest asenduskodudest iseseisvasse ellu siirduvad noored ei saa ühtmoodi hakkama. Seega tuleks luua üleriigilised standardid ja regulatsioonid, mis tasandaksid asenduskodude erinevusi ning parandaks noorte teadmisi ja oskusi iseseisvasse ellu siirdumisel. Uurimuses osalenud asenduskodus pööratakse palju rõhku haridusele, sotsiaalsetele oskustele ning vaba aja tegevustele. Neid kolme peetakse põhiväärtusteks, mille alusel on kogu süsteem üles ehitatud. Haridus on oluline, et noored jõuaksid elus kaugele, kuna see on ainus, mis neid elus edasi viib. Sotsiaalsete oskusteta pole võimalik elada ning vaba aja tegevused on sama olulised kui haridus, sest erinevatest huviringidest saadakse uusi tutvusi ja sõpru kogu eluks. Kõik asenduskodu kasvandikud on seotud mõne huviringiga ning nad võtavad oma osalemist tõsiselt ja hingega. Paljudes uuringutes on rõhutatud majanduslike, sotsiaalsete ja majapidamisoskuste tähtsust. Asenduskodu, milles oma uurimuse läbi viisin, olid noored teadlikud oma oskustest ning rõhutasid, et kõik oskused on ajas arenevad ning algteadmised on neil kõige kohta olemas. Noored oskavad rahaga ringi käia ning kui vahepeal tekib olukordi, kus vajatakse asenduskodult finantstuge, siis neid toetatakse. Asenduskodus, kus oma uurimuse läbi viisin, tõid noored välja, et nende kasvatussüsteem on olnud hea ning nad hindavad seda, et asenduskodu prioriteediks on kasvandikud, mitte näiteks maja välimus. Samuti toovad noored välja, et ajapikku kasvab kasvandik-kasvataja suhtest välja partnerlussuhe ning üksteist võetakse võrdsemalt. Ka Töötaja nõustub sellise väitega ning rõhutab, et tugikorteris elavad kasvandikud on ka eeskujuks asenduskodus elavatele noorematele kasvandikele. Asenduskodus on tugikorterite süsteem, mida Töötaja peab kui „poolel teel koduks“. See on hea võimalus, kuidas noor saab kasvatada enda iseseisvust ja vastutustunnet, kuid alati on noorel olemas teadmine, et kui midagi juhtub, siis on võimalik asenduskodust abi küsida. Tugikorteris on olemas kindlad reeglid ja kohustused, mida tuleb järgida, kuid on olemas ka teatud mõttes vabadus ja suurem privaatsus. Noored ise peavad tugikorteri võimalust oluliseks, kuna seal on võimalik arendada oma oskusi, et saada paremini hakkama iseseisvas elus. Nii tugikorteris elavad noored kui ka Töötaja kinnitavad, et tugikorteris elamine muudab noori iseseisvamaks.
Vanemaealiste vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul
(Tartu Ülikool, 2019) Rehema, Anna Elisabeth; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida vähenenud töövõimega vanemaealiste inimeste tööturule naasmise kogemusi tööalase rehabilitatsiooni teenuse läbimise ja töötukassa teenuste saamise toel nii vanemaealiste endi kui ka töötukassa spetsialistide tõlgenduste põhjal. Töötukassa esindajatega tehtud intervjuust jäi kõlama peamine mõte, et sõltumata sellest, missugune on inimese töövõime või vanus, tööd on võimalik leida igaühel, kellel on motivatsiooni ja kes on valmis karjäärimuutuseks või ümberõppeks. Tööandjad väärtustavad enim motiveeritud töötajat, sest ülejäänu saab töö käigus juurde omandada. Klientidega intervjuudest selgus, et kuigi töö leidmine ei pruugi olla lihtne, siis igapäevaselt tööotsinguportaale kasutades ja CV-sid saates on võimalik leida endale töö. Samas tuleb kõigepealt mõelda enda tervise peale – kas tervislik seisund on piisavalt hea, et tööl käimine oleks võimalik. Tööalase rehabilitatsiooni teenus on end igati õigustanud – enamjaolt tehakse teenus algusest lõpuni, väga vähe on katkestamisi ning selle perioodi jooksul, mis teenust osutatakse, õpib ja omandab iga klient endale midagi uut, mis aitab tal paremini hakkama saada igapäevaelus ja töökeskkonnas. Kui teenus ei vasta ootustele või on vajadus rehabilitatsiooniplaanis midagi muuta, on süsteem paindlik ning võimaluste piires püütakse teenuse saajale vastu tulla. Tartumaal on koostöö töötukassa ja erinevate rehabilitatsiooniasutuste vahel väga sidus ja toimiv – käiakse üksteisel külas, õpitakse teineteiselt ja tutvutakse teineteise võimaluste ja teenustega, et aktiivselt edendada paremate teenuste pakkumist. Kui tööalasest rehabilitatsioonist või teistest teenustest ei piisa, et töökohal tööandja abivahenditega töö sujuks, on võimalik töötukassa poolt saada tööks vajalikud abivahendid või töökoha kohandused. Teenusest teadlikkus suureneb iga aastaga ning üha rohkem kasutatakse töötukassa pakutavaid teenuseid. Töötukassa püüab erinevate meetmete puhul kaasata nii töötuid, tööotsijaid kui tööandjaid, et täita oma missiooni – toetada töö ja töötaja leidmist.