Browsing by Author "Reiljan, Janno, juhendaja"
Now showing 1 - 10 of 10
Results Per Page
Sort Options
Item Avaliku sektori asutuse strateegilise arengukava alused (Põhja-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse näitel)(Tartu Ülikool, 2012) Kaerma, Ardon; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituutItem Eesti vanemaealiste tööturukäitumine ja seda mõjutavate tegurite analüüs (SHARE 4.laine andmetel)(Tartu Ülikool, 2013) Aksen, Merli; Reiljan, Janno, juhendaja; Philips, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituutItem Ehitusettevõtte strateegia kujundamine muutuvas väliskeskkonnas (AS Merko Ehitus Eesti näitel)(Tartu Ülikool, 2015) Pajuste, Mario; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. MajandusteaduskondItem Hariduspoliitika ja selle rakendamise tulemuste mõju innovatsioonialasele tegevusele: Eesti Euroopa Liidu taustal(Tartu Ülikool, 2014) Kaldoja, Kaia; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituutItem Kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia: Eesti olukord ja arenguvõimalused(2010-05-27T09:22:36Z) Timpmann, Kadi; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Rahvamajanduse instituut; Reiljan, Janno, juhendajaEestis on iseseisvuse taastamisest alates kohalike omavalitsuste vastutusalas olevate funktsioonide hulka pidevalt suurendatud. Samas on omavalitsused oma tegevuse rahastamisel sõltuvad keskvalitsuse jagatavatest vahenditest, mis pärsib nende tegevusvabadust ning raskendab pikaajaliste arenguplaanide koostamist ja elluviimist. Kohalike avalike teenuste efektiivne pakkumine on võimalik ainult omavalitsuste piisava autonoomia korral, mis võimaldab neil varieerida teenuste liike, mahtu ja kvaliteeti vastavalt elanike eelistustele ja vajadustele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on hinnata Eesti kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia ulatust ning pakkuda võimalusi selle suurendamiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti kohalike omavalitsuste kuluautonoomia ulatusele hinnangu andmine on keeruline, kuna seadusandlus ei võimalda eristada kohalikke ja riiklikke ülesandeid, mida omavalitsused täidavad. Omavalitsuste eelarvekulude detailsema vaatluse tulemusel võib siiski väita, et valdav enamus neist tehakse oma olemuselt pigem kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamiseks. Kuid selgi juhul on omavalitsuste autonoomia teatud määral piiratud, sest teenuste pakkumist organiseerides tuleb neil täita mitmesuguseid keskvalitsuse kehtestatud standardeid ja regulatsioone. Ebaselgus ülesannete valitsustasandite vahelises jaotuses muudab keeruliseks nii omavalitsuste kohustustega vastavuses oleva finantseerimissüsteemi loomise kui hinnangu andmise praeguse rahastamiskorra sobivusele. Analüüsi tulemusel võib siiski väita, et omavalitsuste tuluautonoomia on suhteliselt piiratud, mistõttu on enamikul neist pea võimatu varieerida pakutavate avalike hüviste kogumahtu. Seega on vajalik Eesti kohalike omavalitsuste kontrolli all olevate tulude osakaalu suurendamine, kuid võimalused selleks on piiratud. Käesolevas töös jõuti järeldusele, et Eesti tingimustes on pea ainsaks suhteliselt lihtsalt ja kiiresti kasutatavaks võimaluseks omavalitsuste omatulusid oluliselt suurendada praeguse üksikisiku tulumaksust kohalikesse eelarvetesse laekuva osa asendamine omavalitsuste õigusega kehtestada riiklikule üksikisiku tulumaksule seadusega etteantud piiridesse jääv kohalik maksulisa.Item Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse tagamine Tartu linnas(Tartu Ülikool, 2016) Treufeldt, Kaja; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. MajandusteaduskondItem Public agencies’ performance benchmarking in the case of demand uncertainty with an application to Estonian, Finnish and Swedish fire and rescue services(2018-01-15) Puolokainen, Tarmo; Reiljan, Janno, juhendaja; Friedrich, Peter, juhendaja; O’Donnell, Christopher J., juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondUuringuprobleem. Kui riigiasutus jaotab oma ressursse, on nõudlus nende teenuste järele tihti kindlalt teadmata. Omamata täielikku teavet nõudlusest, kindlustab otsustaja ennast nõudlusšokkide vastu täiendavate ressurssidega (suurendab valmisolekut). Kulu- ja tõhususanalüüsid eeldavad üldjuhul, et nõudlust iseloomustavad parameetrid on teada (või ei pöörata sellele tähelepanu), mis on aga ebarealistlik ega arvesta teenuse osutamise keerukusega riigiasutuses. Enamasti toob see kaasa soorituse tõhususe liiga madala hinnangu. Üleliigset ressursivarustatust (valmisolekut) teenuste osutamiseks võib osaliselt selgitada otsustajate riskikartliku käitumisega, mistõttu peaks riskihinnang olema osa soorituse hinnangust, vältimaks sellise ressursivarustatuse käsitlemist ebatõhususena. Ex ante, võttes arvesse oodatud nõudlust, võib ressursside jaotus olla optimaalne, kuid mitte ex post, kui on teada reaalne nõudluse tase. Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada teoreetiline kontseptsioon ja rakendus, kuidas hinnata sooritust riigiasutuses, mis toimib ebakindla nõudluse tingimustes. Et hinnata mitme üksusega ja mitmel tasandil toimivat teenuseid osutavat riigiasutust ebakindla nõudluse tingimustes, loodi süsteem, milles hinnati (a) keskse riigiasutuse kulutõhusust, (b) allüksuste alavarustatust ja (c) allüksuste väljundtõhusust. Soorituse hindamiseks kasutati piirianalüüsi meetodeid (DEA, FDH, DFA) ning kontseptsiooni rakendati Eesti, Soome ja Rootsi päästevaldkonna näitel. Tulemused ja tähtsus. Päästeteenuseid pakutakse mitmete allüksuste poolt erinevates piirkondades. Teenuste osutaja otsustab esialgselt, kuidas ressursid (päästjad, masinad) erinevates piirkondades jaotada, teadmata seejuures, kui palju päästesündmusi seal tegelikult aset leiab. Allüksused hoiavad teatud valmisoleku taset, et vajaduse korral päästesündmusele reageerida. Valmisoleku tagamine on aga kõige kulukam komponent eelarves, mistõttu on oluline, et ressursid oleks jaotatud nii, et ei tekiks liigseid kulusid, st minimeeritakse valmisoleku taset optimaalse mahu ja kvaliteediga päästeteenuse pakkumiseks. Saadud tulemused näitavad veenvalt, et mudelid, mis arvestavad nõudluse ebakindlusega, hindavad kulutõhususe kõrgemaks kui standardsed mudelid, olenemata hindamismeetodist või hinnatud riigist.Item Riigiasutuse soorituse hindamine (Eesti riiklike päästekomandode näitel)(Tartu Ülikool, 2013) Puolokainen, Tarmo; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituutItem Tehnilise efektiivsuse hindamine hariduses Eesti gümnaasiumiastme näitel(2006) Kanep, Hanna; Reiljan, Janno, juhendajaItem The internationalization of foreign-owned enterprises in Estonia: an extended network perspective(2003) Vissak, Tiia; Reiljan, Janno, juhendaja