Browsing by Author "Reimand, Tiia, juhendaja"

Now showing 1 - 3 of 3

Downi sündroomi levimus ja registreerimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Lokko, Liina; Reimand, Tiia, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Genome-wide diagnostics of Mendelian disorders: from chromosomal microarrays to next-generation sequencing
(2017-11-13) Pajusalu, Sander; Õunap, Katrin, juhendaja; Reimand, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Haruldaste pärilike haiguste diagnostika ja ravi keskne paradigma on täpse molekulaarse haiguspõhjuse (mutatsiooni) tuvastamine igal patsiendil. See on aluseks nii patsiendi ravile, perekonna nõustamisele kui ka sünnieelsele diagnostikale. Kui traditsiooniliselt on geneetiliste haiguste diagnostika olnud võimalik vaid üksikute geenide kaupa, siis tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad uurida kõiki enam kui 20 000 geeni korraga. Kuigi teaduses on kromosoomiuuringuteks kasutatavad mikrokiibid ja kõigi geenide järjestamist võimaldavad järgmise põlvkonna sekveneerimisanalüüsid juba ennast hästi tõestanud, on kliinilisse kasutusse rakendamisel vajalik neid metoodikaid teaduslikult analüüsida, et leida igale patsiendile parim uuringustrateegia. Käesoleva uuringuga selgitati nii kromosoomikiipidelt sageli leitud ebaselge tähendusega muutuste, homosügootsete alade, kliinilist tähendust. Näidati, et kolmandik sellistest regioonidest on patsientidel korduvad ja seega tõenäoliselt haigust mittepõhjustavad. Samuti leiti, et üksikud homosügootsed alad sisaldavad harva patsiendi haigusega seostatavat geeni, ent kui selline geen tuvastatakse, on väga tõenäoline leida sealt ka geneetilise haiguse põhjus. Teine osa doktoritööst käsitles suurte geenipaneelide sekveneerimise tulemuslikkust tavapärases kliinilises töös. Töö tulemusena selgus, et ligi 5000 pärilike haigustega seostatud geeni paneeli uuringu tulemuslikkus on võrreldav kõikide geenide ehk eksoomi analüüsiga. Uuringusse kaasatud 501 patsiendist leiti kindel geneetiline haiguspõhjus 132-l (26%). Ligi pooled muutused olid varem kirjeldamata. Doktoritöö viimases osas käsitleti kahte haigusjuhtu. Esiteks kirjeldati maailmas teist korda KPTN geeni mutatsioone intellektipuude põhjusena. Teine haigusjuht, kus lihashaigust põdeva poisi haiguspõhjusena tuvastati uudne MYH7 geeni defekt, laiendas MYH7-seoseliste lihashaiguste teadaolevat kliinilist ja geneetilist spektrit.
Implementation and effectiveness of new prenatal diagnostic strategies in Estonia
(2021-11-12) Ridnõi, Konstantin; Õunap, Katrin; Reimand, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on selgitada välja rasedad, kellel on suurenenud risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasasündinud arenguhäirega laps ning pakkuda riskigrupile täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Esmaseks sünnieelseks kromosoomhaiguste sõeltestiks on Eestis esimese trimestri kombineeritud sõeluuring (KS). Käesoleva töö käigus uurisime esimese trimestri KS diagnostilist efektiivsust 14 566 rasedal standardiseeritud protokolli alusel. Käesoleva töö trisoomia 21 sünnieelne avastamismäär oli 94%, trisoomia 18 ja trisoomia 13 avastati 100%-l juhtudest. KS kõrge riski korral on vajalik lootel kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Klassikaline karüotüpiseerimine on olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmaseks testiks. Selle meetodi peamine puudus on madal eraldusvõime, mis ei võimalda tuvastada submikroskoopilisi kromosomaalseid muutusi. Kromosomaalne mikrokiibi analüüs (KMA) tuvastab kogu genoomi ulatuses DNA kadusid või lisakoopiaid 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüotüpiseerimine. Käesoleva töö käigus tegime 334 lootele KMA, mille efektiivsus ehk diagnostiline lisaväärtus oli 3,6%. Sünnieelse diagnostika suurim väljakutse on ultraheli uuringute käigus leitud loote kaasasündinud anomaaliate täpse tekkepõhjuse väljaselgitamine. Enamusel nendest juhtudest jääb etioloogiline põhjus teadmata. Järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS) annavad võimalust jõuda diagnoosini 8,5-81%-l juhtudest. Uurisime NGS efektiivsust 28 lootel ning avastasime 17,9%-l juhtudest geenimuutustest tingitud etioloogilise põhjuse. Töö kolmandas osas kirjeldasime kahte haruldast geneetilist sündroomi, mis avastati sünnieelselt, kasutades NGS meetodeid. Simpson-Golabi-Behmel sündroomi sünnieelset fenotüüpi kirjeldasime kolmel lootel ja Meckel-Gruberi sündroomi (MKS) sünnieelset fenotüüpi ühel lootel. MKS põhjusena leidsime seni kirjeldamata TXNDC15 geeni patogeenset variandi.