Sirvi Autor "Reino, Anne" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid
(2014) Reino, Anne; Jaakson, Krista; Kase, Kaisa; Kivipõld, Kurmet; Orav, Piret; Aidla, Anne; Türk, Kulno; Ahonen, Maret
Antud uuringu eesmärgiks on esitada ülevaade ülikoolide juhtimismustritest, juhtimise võimalustest ning väljakutsetest teaduskirjanduse ja empiiriliste uuringute põhjal. Juhtimismustrite uurimise initsieeris Tartu Ülikool ning seetõttu kajastab nii probleemide fookus kui ka empiiriline materjal valdavalt Tartu Ülikooli ja selle allüksuste juhtimist, kuid võimalusel on võrdluseks kaasatud ka teisi Eestis tegutsevaid ülikoole. Raporti esimeses peatükis keskendutakse strateegia formuleerimise etapil lahendamist vajavatele küsimustele ning teises vaadeldakse konkreetsemaid juhtimisteemasid, mis tulenevad strateegia elluviimisest operatiivsel tasandil. Seejuures on lähtutud üldiselt- üksikule lähenemist ning alapeatükk 2.4 integreerib nii organisatsiooni, meeskonna kui ka indiviidi tasandid.
Manifestations of organizational culture based on the example of Estonian organizations
(2009-10-06T08:12:27Z) Reino, Anne
Organizational culture enables explaining the essence and meaning of the organization. The relevance of organizational culture topic is important in unpredictable and rapidly changing economic conditions, where the human side of organizations may be critical for their survival. The aim of the present dissertation was to outline regularities and patterns in manifestations of organizational culture using the example of Estonian organizations. The author of the dissertation analyzed what kinds of connections exist between the types of organizational culture in Estonian organizations and how national culture and industry influence organizational culture. Also the impact of organizational age and size on the patterns of organizational culture was analyzed in the dissertation. Empirical research brought out several regularities in the manifestation of organizational culture. Those regularities were discussed in the context of Estonia. The analysis of organizational culture on the basis of the Competing Values Framework brought out positive relationship between the types of organizational culture. The finding demonstrates that although certain types of organizational culture encompass antagonistic values on theoretical grounds, those values tend to coexist in organizations. Therefore, organizational culture should be approached as a continuum, where changes in some aspects bring along changes in other aspects of organizational culture.. The analysis demonstrated similarities in patterns of organizational culture in Estonian organizations – it became evident that those types of organizational culture that value stability and control were dominant in the patterns of organizational culture. Findings showed that the impact of the industry where the organization operated was a significant factor that influenced organizational culture of the particular organization; moreover the impact of the industry may be even more important compared to the influence of national culture. The research could not confirm the effect of organizational age on the patterns of organizational culture. The results of the current research indicated that organizational age did not predict patterns of organizational culture. This finding may be related to the context of transitional countries because due to the radical changes in society and considering the impact of those changes on organizations the distinction between old and new organizations is blurred. Unlike organizational age, the research revealed the impact of organizational size on organizational culture. The dissertation contributed to the analysis of organizational culture and the findings from the study could be taken into account when planning managerial actions.
Õppejõud ja üliõpilane: Rollikäsitluse vaade
(Tartu Ülikool, 2014) Vadi, Maaja; Reino, Anne; Aidla, Anne
Üliõpilased ja õppejõud- need on pika ajalooga rollid, mis kõrgkoolide ning ühiskonna kui terviku arengu tõttu on pidevas teisenemises ühelt poolt; teiselt poolt, neis on midagi aegade jooksul olemuslikult muutumatut. Kui üliõpilane alustab oma õpinguid või õppejõud oma tööd, siis peavad nad mõlemad looma kujutluse miks, mida ja kuidas nad teevad ning seejuures arvestama vastandrolli ootusi. Selles protsessis on väga põimuvad indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tavad ning arusaamad ja seda võib pidada keerukaks, mistõttu pole osapoolte vahelised pinged haruldased. Käesolev uurimus seab eesmärgiks välja selgitada millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused, et nende alusel teha ettepanekuid kuidas rollide ebaselgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada.
Temaatiline riiklik järelevalve õppeasutustes
(2012) Reino, Anne; Mõtsmees, Pille
Järelevalve uuring viidi läbi Eesti õppeasutuste seas selgitamaks välja õppeasutuste juhtide hinnangud ja ettepanekud järelevalvele. Uuringu teostajaks oli OÜ Sinekuur, kes viis läbi analoogse uuringu ka 2004. aastal. Käesolev uuring käsitleb põhjalikult järelevalve erinevaid aspekte. Õppeasutuse juhtkondi tuleb tunnustada aktiivse osalemise ning antud teemal kaasarääkimise ja -mõtlemise eest. Usume, et uuringu tulemused annavad ülevaatliku pildi sellest, millega õppeasutuste juhid on järelevalve teostamisel rahul ning kus oodatakse muudatusi.
Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses
(2011) Mägi, Eve; Aidla, Anne; Reino, Anne; Jaakson, Krista; Kirss, Laura
Lähtudes Eesti üliõpilaskonnas seas levinud ulatuslikust töötamisest (51% täisajaga õppivatest üliõpilastest töötab viimase üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu andmetel täiskoormusega) ning selle otsesest mõjust ning seosest kõrghariduse kvaliteedi ja kõrgharidusele kulutavate ressursside efektiivse kasutamisega, on projekti eesmärgiks saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusega töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Üliõpilaste sügavam töötamise põhjuste analüüs on oluline nii kõrghariduse sisulise kvaliteedi kui ka ressursside otstarbekama kasutamise edendamise aspektist, samuti on oluliseks sisendiks kõrghariduspoliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks (paindlikum õpingute ja töötamise ühitamise võimaldamine, kõrghariduse sisulised nõudmised jne).