Sirvi Autor "Remmik, Marvi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Novice University Teachers’ professional development and learning as a teacher: Opportunities and Conditions at Estonian Higher Education Institutions
(2013-11-05) Remmik, Marvi
Esimesed tööaastad omavad olulist tähendust õppejõu professionaalsusele, siis pannakse alus õppejõu identiteedi kujunemisele, võetakse omaks või vastandutakse kõrgkoolis valitsevate väärtuste ja traditsioonidega. Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida algajate õppejõudude kohanemist õppejõutööga, nende õpetamisarusaamu ja õpetamisarusaamade avaldumist õpetamispraktikas ning selgitada, kuidas õppejõud õpivad õpetamisoskusi ja mida tähendab õppejõuks olemine. Uurimuse tulemused näitasid, et algajat õppejõudu kui rühma ei või käsitleda lihtsustatult, nad võivad erineda nii oma identiteedi määratlemise, teadustöösse ja õpetamisse suhestumise ning õpetamisarusaamade poolest, samuti võib olla erinev valmisolek enda arendamiseks. Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad on veel välja kujunemata, mistõttu praktikas alles katsetatakse oma tõekspidamistega kooskõlas olevaid strateegiaid. Õpetamispraktikas juhindutakse peamiselt oma isiklikest õpikogemustest üliõpilasena vastavalt sellele, kas kogemused on kooskõlas isiklike arusaamadega õppimisest ja õpetamisest või mitte. Õpetamisoskuste õppimisel väärtustati mitteformaalseid õppimisvõimalusi. Formaalsetest õppimisvõimalustest kasutati kõige enam õpetamisoskuste koolitusi. Samas osutasid uurimistulemused, et kui koolitusel õpitu rakendamist ei toeta kogukond ja valdkondlik õpetamistraditsioon, on oht pöörduda tagasi traditsioonilise ja turvalisema õpetamise juurde. Algajate õppejõudude õpetamispraktika võib edaspidi arenenda erinevates suundades: õppejõud võib muutuda õpetamiskesksemaks ise¬enda väsimise, üliõpilaste vastuseisu või kogukonna ja valdkondlike traditsioonide survel. Samas võib algaja õppejõud muutuda õppimiskesksemaks, kui tal õnnestub omandada vajalikud oskused ja leida toetav keskkond. Uurimuse tulemused näitasid et algajad õppejõud alles õpivad aru saama, mida tähendab õppejõuks olemine. Enimik välja toodud probleemidest olid seotud samaaegselt erinevates rollides olemisega (üliõpilane ja õppejõud): kolleegid ei võta tõsiselt, väike vanusevahe üliõpilastega teeb keeruliseks piiride paika panemise ja üliõpilastega suhtlemise. Probleemide lahenemist suhetes kolleegidega loodeti doktorikraadi kaitsmisest, üliõpilastega seotud probleemides aga kogemuste kasvamisest. Uurimuse tulemused osutasid, et enamik uurimuses osalenuid soovib hästi õpetada ning jätkata akadeemilist karjääri kõrgkoolides. Samas oli ka õppejõude, kes olid oma tuleviku suhtes ebakindlad. Kahtluste põhjustena toodi välja vähest tagasisidet tööle, juhtkonna ja kolleegide vähest huvi algaja õppejõu tulevikuväljavaadete suhtes, väljakutseid praktikuna väljaspool kõrgkooli ja motivatsioonipuudust pikemaks ajaks end õppejõutööga siduda. Algajate õppejõudude erinevuste mõistmine võimaldab kõrgkoolidel luua tugisüsteeme, mis arvestavad õppejõudude erinevate vajaduste ja õppimisviisidega õpetamisoskuste õppimisel.
Õpetajate arusaamad nende kutsekindlust mõjutavatest teguritest
(Tartu Ülikool, 2014) Ratas, Kai; Lepp, Liina, juhendaja; Remmik, Marvi; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
The opinions of university teachers to the goals and role of feedback given by students towards their professional development and expectations for improving the feedback system
(Tartu Ülikool, 2018) Sepma, Marit; Lepp, Liina; Remmik, Marvi; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut