Sirvi Autor "Rohtmets, Priit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud
(2024-10-22) Pekko, Indrek; Altnurme, Lea, juhendaja; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti on tuntud kui üks kõige sekulaarsemaid ehk ilmalikumaid riike Euroopas. See tähendab, et organiseeritud religioonil – eelkõige just kristlusel – on inimeste elus väike roll. Eri kirikutesse ja konfessioonidesse kuulub hinnanguliselt umbes neljandik Eesti elanikkonnast, aktiivsete kirikuskäijate arv on veelgi väiksem. Teisalt ei saa Eesti elanikke pidada sugugi vähereligioosseteks, kes usuküsimuste vastu üldse huvi ei tunne. Eestlaste religioossus väljendub lihtsalt erinevates vormides väljaspool institutsionaalse religiooni piire. Milline on olnud sellistes muutustes kirikute positsioon? Kuidas on kirikud tulnud toime liikmeskonna kahanemise ja inimeste religioossuse teisenemisega? Millised on olnud sellega seoses teoloogiliste rõhuasetuste muutused vaimulike seas ja millised teoloogilised suundumused on kõige enam esile pääsenud ja kiriku arengut mõjutanud? Käesolev doktoritöö uurib Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) aastatel 1991–2015. Käsitletakse muutusi liikmeskonna ja vaimulike seas, aga samuti luterlikku identiteeti, erinevaid vagaduslaade, kirikumudeleid ning EELK vahekorda ühiskonna ja riigiga. Kuigi kirikute liikmeskond kahaneb kõikjal Euroopas, sest inimeste religioossus ei vaja tänapäeval enam kiriklikku määratlemist, on kristlikud väärtused ja traditsioonid siiski veel olulised, ning seetõttu on nendega seonduv konservatiivsus kirikutele abiks liikmeskonna kahanemisega seotud muutustega toime tulemisel. Nõnda on ka EELK hakanud tugevamalt toetama konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi ühiskonnas. Teoloogilistest vagaduslaadidest on kiriku juhtimises enam esile pääsenud kõrgkiriklik suund, mis lisaks jumalateenistuse korra uuendamisele on oluliseks pidanud kirikliku struktuuri ümberkorraldamist ja vaimuliku autoriteedi tõstmist. EELK ühiskondlik tähtsus ja roll on tänaseks päevaks marginaliseerunud: see ei ole enam normiks, vaid alternatiiviks. Senisest vabast rahvakirikust on saanud üks kirik teiste seas, mis ühiskonna eri osapoolte ühendamise ja lepitamise asemel on valinud konservatiivsete väärtuste esindamise tee. See on aga omakorda kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga.
Katoliku kirik aastatel 1918-1939
(Tartu Ülikool, 2021) Olep, Anneli; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev magistritöö käsitleb katoliku kiriku arengut Eestis aastatel 1918–1939, püüdes täiendada ja laiendada seni esitatut ning otsides vastuseid küsimustele, mis mõjutas katoliku kiriku arengut ja millisel positsioonil oli katoliku kirik kahe teise suurema kiriku – luteri ja õigeusu kiriku taustal.
Konkordaadi sõlmimine Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahel 1930ndatel aastatel
(Tartu Ülikool, 2015) Olep, Anneli; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Luteri kirikuhooned Saarte praostkonnas aastatel 1940–1991
(Tartu Ülikool, 2021) Sõstar, Kady; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö analüüsib Lääne-Eestis asuvate Saarte praostkonna kirikuhoonete ja pastoraatide saatust ja seisukorda Teise maailmasõja ning sellele järgneva Nõukogude okupatsiooni perioodil.
Õigeusu kiriku struktuuri kujunemine ja diasporaa probleem õigeusu kirikus
(Tartu Ülikool, 2021) Kaldoja, Allan; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö algseks teemapüstituseks oli küsimus diasporaast õigeusu kirikus – miks on diasporaa õigeusu kiriku jaoks probleem, kuidas see on tekkinud ning kuidas seda võiks lahendada. Teema uurimisel selgus, et diasporaa probleemi ei ole võimalik mõista ega lahendada ilma kiht-kihilt süvenemata õigeusu kiriku ülesehitusse – milline on õigeusu kiriku struktuur, millistes otsustes on see formaalselt fikseeritud, milline on legitiimsete ehk õigeusu kirikus tervikuna aktsepteeritavate otsuste vastuvõtmise korrektne menetlus ning millistest kiriku olemuslikest aluspõhimõtetest see võrsub. Magistritöös võtangi esmalt luubi alla õigeusu kiriku struktuuri kujunemise, annan ülevaate peamistest õpetuslikest põhimõtetest ning ühiskondlik-poliitilistest asjaoludest, millest tõukudes kiriku organisatsioon kujunes. Edasi uurime seitset oikumeenilist kirikukogu, Suurt kirikulõhet ja katseid seda ületada. Siis fokusseerin tähelepanu õigeusu kiriku organisatsioonilise ülesehituse kontekstis olulistele kaanonitele ja Konstantinoopoli patriarhaadi oikumeenilisele eristaatusele ning pretsedentidele selle rolli rakendamisest. Annan ka lühiülevaate õigeusu kiriku tänasest struktuurist autokefaalsete kirikute tasandil.
Piiskop Platoni teenistus Eestis 1918. aastal alates tema pühitsemisest kuni märtrisurmani
(Tartu Ülikool, 2021) Rebase, Vadim; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Piiskop Platon jõudis piiskopina teenida kõigest aasta, enne kui ta enamlaste käe läbi Tartu Krediidikassa keldris 1919. aasta jaanuaris tapeti. Selle lühikese aja jooksul külastas piiskop Eestis kokku 74 kogudust, nendest 34 kogudust hobustel.218 Lisaks jõudis piiskop käia Riias ja sealset kirikuelu ümber korraldades seda natuke turgutada. Mõnda kogudust külastas piiskop mitmel korral. On kogudusi, mille külastamisest pole jäänud kirjalikku jälge. Osa neist kirikutest, mida piiskop külastas, on praeguseks hävinud, lõhutud või seisavad tühjana koguduse puudumise tõttu. Nõukogude aeg räsis raskelt Eesti õigeusku, eestlastest vaimulike puudumise tõttu suri välja ka õigeusu elu väljaspool suurlinnu. Peab tõdema, et kirikukroonikat talletavaid materjale aastast 1918 ei ole palju säilinud. Selles töös on siiski ära toodud uusi, varem kirjastamata piiskop Platoni ja Riia piiskopkonna kohta käivaid materjale ja selle pinnalt on senisest paremini võimalik vaadata nii Riia piiskopkonna tegevust ja piiskopi suhteid okupatsioonivõimuga.
Saare- ja Muhumaa õigeusu pärimus ja liturgiline maastik alates Eesti taasiseseisvumisest kuni praeguseni (1991–2018)
(Tartu Ülikool, 2018) Põld, Lauri; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks oli analüüsida ja anda terviklik ülevaade Saare- ja Muhumaa õigeusu kiriku pärimusest ja liturgilisest maastikust, keskendudes aastatele 1991–2018. Ülevaate aluseks võeti kirjalikud käsitlused, intervjuud ning osalusvaatlustel kogutud andmed. Nende andmete põhjal kirjeldati Saare- ja Muhumaa õigeusu usuelu iseloomulikke jooni, viimaste aastakümnete liturgilist elu ning võrreldi neid ülejäänud EAÕK-i kogudustes levinud traditsioonidega. Uurimuse lähtealuseks on seisukoht, et Saare maakonna usuelu on omapärane ja erineb teiste EAÕK-i koguduste usuelust. Hüpoteesi kinnitavad mitmed tegurid, nende seas ajalooline taust ja suur koguduste arv (14) väiksel maa-alal. Saare maakonnas on liturgilises elus ajalooliselt kasutatud uut kalendrit, kuid 2012. kalendriühtsustamise käigus peetakse Paasapühi üle Eesti vana kalendri järgi. Rõhudes ajaloole on Saare maakonna õigeusklikel tungiv soov siiski uue kalendri järgselt ülestõusmispühi pidada. Samuti tuleb tähtsaks pidada kahe preestri teenimist niivõrd paljudes kogudustes. EAÕK-i praktikas on isa Toivo ja isa Kristoforos ainukesed vaimulikud, kes on mõlemad tegevad seitsmes koguduses. Preestritelt intervjuude käigus saadud informatsiooni põhjal tegi töö autor statistilise analüüsi, mis kinnitas võrreldes muu Eestiga kõrget kirikuliste osakaalu koguduste liikmete seas. Samas oli silmapaistvaks ka kiire liikmete langus võrdluses 2012. ja 2017. aastaga, mil näitena toodud isa Andrease teenitud koguduste liikmete arv langes 920-lt 410-le. Töö tähtsaks järelduseks osutus koguduste preestrinäolisus ja tõsiasi, et kogudustes ei saa täheldada märkimisväärseid liturgilisi erinevusi. Koguduste liikmete arvud on väikesed ning veelgi vähenemas ja seetõttu ei ole kuidagi tajutavad ka liikmete suunised liturgiliste tavade kujundamisel. Koguduse elava pärimuse osa puudutab pigem kombetalituste üksikuid väliseid aspekte. Erinevused esinesid ainult pisiasjades, nagu näiteks korjanduste kogumine jumalateenistuse ajal ja peakatete puudumine naistel. Koguduste aktiivsete liikmete hulk on väike, mistõttu on koos preestritega 37 teenistuste läbiviimisel abiks kogudustesse kaasa tulnud lauljad. Et kogudused on preestrinäolised annavad nad elavat pärimust edasi minimaalselt. Erinevust võib aga endistviisi täheldada liturgilises ruumis, kus on viimase kahekümne viie aasta jooksul muutusi toimunud minimaalselt. Liturgilist ruumi iseloomustab ikoonide vähesus ja mitmetes kirikutes esinev valge interjöör. Nii saab kokkuvõttes Saare- ja Muhumaa kogudusi käsitleda küll kui Eestile ainulaadset õigeusu piirkonda, kuid omanäolisus peitub liturgilise ruumi muutumatuses ja üksikutes usulistes kommetes. Liturgilises elus käiakse aga preestrite eeskujul ühte jalga muu Eestiga.
Tartu Ülikooli-Jaani kogudus aastatel 1995–2016: ajalugu ja inimesed
(Tartu Ülikool, 2023) Krüüner, Anni; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks oli uurida Tartu Ülikooli-Jaani koguduse ajalugu ja koguduses valitsevat vaimsust aastatel 1995–2016. Uurimistöös kasutati mitmesuguseid allikaid, sealhulgas arhiivimaterjale, erialakirjandust, perioodikat ja empiiriliselt kogutud materjali. Uurimistöös käsitles autor järgmisi aspekte: koguduste taasavamine ja ülesehitamine; koguduste jumalateenistused, ühinemisprotsess, õhustik ja usuline elu, kirikuruumi tajumine; kirikuhoone restaureerimine; tegevused, millesse koguduse liikmed olid kaasatud; põhjused, miks on inimesed kogudusega liitunud ja kogudusse jäänud; vaimuliku roll koguduse elus; koguduse juhtorganite roll koguduse elus; kultuurielu Tartu Jaani kirikus.
Vabakoguduste sakraalhooned Eestis 1940-1991
(Tartu Ülikool, 2022) Viidebaum, Ken; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on uurida vabakirikuid läbi nende hoonete saatuse. Töö lõpptulemusena peaksid saama kirjeldatud põhilisemad protsessid, mis puudutasid vabakoguduste hooneid ja ruume aastatel 1940-1991. Töö eesmärk on arhiividokumentidest esile tuua mõningaid huvitavamaid ja iseloomulikumaid juhtumeid ja protsesse, liita need juba varem sekundaarkirjanduses ilmunud faktidega, et lisaks lihtsale statistikale oleks olemas kokkuvõtlik arusaam, mis seniseid seisukohti kinnitaks või ümber lükkaks.