Sirvi Autor "Rohula-Okunev, Gristin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Effects of endogenous and environmental factors on night-time water flux in deciduous woody tree species(2018-09-25) Rohula-Okunev, Gristin; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLaialt levinud arusaam, et taimed hoiavad õhulõhed lahti ainult valgel ajal siis kui toimub fotosüntees, ei pea paika. Viimasel kümnendil on rohkelt uuritud taimede öist veekasutust ning leidnud kinnitust, et taimed hoiavad osaliselt õhulõhed lahti ka öösel. Kuigi öist õhulõhede regulatsiooni ning veevahetust on laialdaselt uuritud erinevatel taimeliikidel, ei ole teada ühest mehhanismi, mis reguleerib öist õhulõhede avatust. Oma töös uurisin, kuidas võivad erinevad keskkonnafaktorid kui ka taimesisesed tegurid mõjutada öist ning koidueelset veevahetust heitlehistel puuliikidel. Selgus, et taimede seas on üsna levinud trend avada oma õhulõhed enne koitu, selleks et taimed saaksid juba varajastel hommikutundidel alustada fotosünteesimisega, soodustades seeläbi kiiremat kasvu. Meie tehtud katsed näitasid, et koidueelset õhulõhede avanemist mõjutab ka sahharoosi sisaldus lehtedes. Seega, suhkrud kui olulised osmootikumid reguleerivad öist õhulõhede avanemist. Katsete tulemustest selgus, et lisaks taimesisestele teguritele soodustab koidueelset õhulõhede avanemist ka tavapärasest kõrgem õhuniiskus. Lisaks võib kõrgem õhuniiskus soodustada taime kasvuks oluliste mineraaltoitainete omastamist läbi intensiivsema öise transpiratsiooni. Katsed näitasid, et taimede öist veevahetust reguleerib suuresti ka mulla toitainete kättesaadavus, olles intensiivsem toitainetevaesel mullal kasvanud puudel. Tõenäoliselt aitab intensiivne öine transpiratsioon taimedel paremini omastada mullast toitaineid. Katse tulemused näitasid, et ka tuule kiirus mõjutab öise transpiratsiooni osatähtsust, olles oluline mõjufaktor eeskätt suuremate lehtedega liikidel. Kokkuvõttes, öine transpiratsioon ei varieeru ainult tulenevalt keskkonna erinevustest, vaid suuresti ka füsioloogilistest erinevustest nii liikide vahel kui ka sama liigi sees, olles oluline kohastumus taimedele.