Sirvi Autor "Rootsi, Evelin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ema-lapse meenutusvestlused: emade vestlusstiil 3- ja 4-aastaste lastega
(Tartu Ülikool, 2014) Rootsi, Evelin; Tõugu, Pirko, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uurisin, millist vestlusstiili kasutavad emad meenutusvestlustes oma 3- ja 4-aastaste lastega. Uurimise all oli 33 3-aastaste ning 38 4-aastaste ema-lapse paari. Analüüsis selgus, et 3- ja 4- aastaste laste emad ei erine üldiselt üksteisest detailirohkuse poolest (erinevus ilmneb ainult avatud küsimuste korral, mida kasutatakse 3-aastastega sagedamini kui 4- aastastega). Samuti annavad meenutusvestlustes 3-aastased sama palju infot kui 4-aastased. Ilmnes positiivne seos ema detailirohkuse ning lapse uue info toomise vahel 3-aastaste puhul. Tuli välja, et emapoolsed utsitused mõjutavad last positiivselt ehk mida rohkem utsitusi kasutatakse, seda rohkem uut infot lapsed annavad. Analüüsi käigus ei selgunud soolisi erinevusi 3- ja 4-aastastega rääkimisel.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgruppide vajalikkus
(Tartu Ülikool, 2015) Rootsi, Evelin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgrupid on olulised. Seda nii lähedastele endale, ühiskonnale, kui ka psüühikahäiretega inimestele. Kuna psüühikahäiretega inimesi on palju nad on suuremas osas mitteaktiivsed tööealised ning nende arv on kasvav, siis on oluline uurida, kuidas nende olukorda paremaks muuta. Psüühikahäiretega inimeste lähedastel on selles märkimisväärne roll. Ometi pole kerge hakkama saada psüühikahäirega inimese lähedasena. Selleks on tehtud toetusgrupid, kus lähedased saavad rääkida oma mõtetest ja muredest inimestega, kel on sarnased probleemid. Tööst selgus, et antud valimi põhjal on toetusgruppidel omajagu funktsioone. Kuigi tuleb meeles pidada, et valim koosneb viiest inimesest ning ei ole üldistatav tervele Eestile. Peamine kasu, mida toetusgrupist saadi, on info, nõuanded ning emotsionaalne lohutus ja välja elamine. Lisati, et toetusgrupp aitab paremini pikka perspektiivi näha, seal saadakse lootust ning pikaaegseid sõprussuhteid. Toodi välja ka, kuidas toetusgrupis on võimalik vabalt probleemist rääkida ning mitte tunda häbi, stigmatiseeritust, mis muidu ühiskonna poolt kohati tuleb. Välismaa autorid toovad välja, kuidas pikaaegsed lähedased hakkavad üks hetk ühiskonnas psüühikahäiretega inimeste teemadest rääkima ning nende eest ka teatul määral kostma. Antud töö analüüsist aga seda ei selgunud. Järelikult on toetusgrupid vajalikud, et psüühikahäirega inimeste lähedased saaksid sealt infot, emotsionaalset tuge, lootust, uusi sõprussuhteid ning tunda ühes kohas end häbi ning stigmatiseerimise vabalt. Toetusgrupil on küll omajagu funktsioone, kuid see ei pruugi nii alati olla. Nimelt sõltub psüühikahäire inimese lähedase faasist, kas toetusgrupist on kasu. Kui grupis on koos pikaaegne ning äsja häirest teada saanud inimene, siis ei pruugi sellest osapooltele kasu olla, kuna vajadused on nii erinevad. Samuti sõltub toetusgrupi kasulikkus grupi etapist. Eesti grupi näitel selgus, et toetusgrupis käijad on omavahel nii head sõbrad ja ollakse grupi viimases faasis, kus juurdetulijatel ei pruugi olla nii mugav. Toetusgrupi efektiivus on sõltuv eri teguritest ning gruppe luues tuleks seda meeles pidada. Järelikult võiks toetusgruppe luues arvesse võtta, mis etapis grupp ning lähedased on.