Sirvi Autor "Rosenvald, Katrin" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Factors affecting ectomycorrhizal roots and rhizosphere in silver birch stands
    (2011-05-23) Rosenvald, Katrin
    Mineraaltoitainete, eelkõige lämmastiku kättesaadavus on peamine metsaökosüsteemi produktiivsust ja süsiniku salvestumist limiteeriv tegur. Doktoritöö põhieesmärk oli (I) analüüsida arukase (Betula pendula Roth.) imijuurte morfoloogilisi adaptatsioone ja risosfääriefekti erinevates kasvukohatingimustes; (II) välja selgitada puude vanuse mõju imijuurte morfoloogiale ja risosfääriefekti avaldumisele seoses puu mineraalse toitumusega. Kaasiku kasvukoht (jänesekapsa kasvukohatüüp, endine põllumaa ja rekultiveeritud karjäär) ning puu vanus avaldasid olulist mõju nii imijuurte morfoloogiale kui ka risosfääriefekti avaldumisele. Imijuurte eripind ja eripikkus olid suuremad väiksema lehelämmastiku, seega halvema lämmastikutoitumuse korral nii endistel põllumaadel kui ka metsamaal kasvavates kaasikutes. Kase imijuurte morfoloogia dünaamika oli sarnane nii happelisel metsamaal kui ka lubjakivirikkal karjääripuistangul kasvavate puistute vanuseridades, kusjuures muutused imijuurte morfoloogias toimusid kiiremini nooremas eas. Puu vanusega kahanesid imijuurte eripind ja eripikkus, samuti lehtede eripind ja lämmastikukontsentratsioon. Seega olid kiiret kasvu, kõrget efektiivsust ja füsioloogilist aktiivsust näitavad lehe- ja juureparameetrid suuremad nooremates puistutes ning võib järeldada, et lehtede ja imijuurte morfoloogia dünaamika puistu arengu vältel on kooskõlas. Mükoriisa seenpartneri mütseelitüüp (exploration type) mõjutas imijuurte morfoloogiat oluliselt. Risosfääriefekt oli seda suurem (risosfääribaktereid toetati seda enam), mida happelisem (bakteritele ebasoodsam) oli kasvukoha muld ja mida suurem oli imijuurte endi lämmastikusisaldus. Risosfääri hapestamine toimus, kui kasvukoha mulla pH(KCl)>5. Antud doktoritöös hinnati esmakordselt arukase ektomükoriissete imijuurte morfoloogiliste parameetrite varieeruvuse piire ning analüüsiti ektomükoriissete imijuurte morfoloogiliste adaptatsioonide funktsionaalset rolli erinevates kasvukohtades ja seoses puistute vanusega. Käesoleva töö tulemused aitavad püstitada uusi hüpoteese juurte ja risosfääri adaptatsioonimehhanismide edasiseks analüüsiks ja on kasutatavad erinevate keskkonnamõjude, sealhulgas muutuva maakasutuse tagajärgede prognoosimisel arukaasikutes.