Sirvi Autor "Saage, Ragnar, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

1000-aastane nuga. Eesti 10. sajandi paksuseljalise võitlusnoa sepistamisest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Välja, Aivo; Saage, Ragnar, juhendaja; Reino, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Arhitektuurne kuldamine Tallinna vanalinnas: Ajaloolised tehnoloogiad ja nende tuvastamine ning korrastamine kaasajal Tallinna toomkiriku ajanäitajate restaureerimistööde näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Bristol, Martin; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The purpose of this master’s thesis is to provide an overview of various gilding technologies used on the building exteriors in Tallinn Old Town—an Estonian cultural heritage preservation area listed as UNESCO World Heritage Site—and based on these findings, to propose solutions for research, conservation, maintenance and restoration of historic gildings. As a result of this study, it has become evident that Tallinn Old Town has varied array of gildings, including examples of fire-gilding, oil gilding and electroplating.
Eesti muistne rauatootmine: paigad, toodang ja protsess
(Tartu Ülikool, 2025) Oks, Kristo; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö käsitleb Eesti muinas- ja keskaegset rauatootmist, hõlmates nii rauasulatuskohtade kui ka kaubaraua kaardistamist, šlaki ja raua metallograafilist analüüsi ning rauasulatuseksperimente. Töö käigus kanti kaardile kõik Eestis seni teada olevad muistsed rauatööpaigad ja kaubaraualeiud ning arutleti rauasulatuskohtade ruumilise ja ajalise leviku üle. Metallograafilise analüüsi abil loodi rauasulatus- ja sepašlakkide karakteristika, mis võimaldaks neid muistiseid teineteisest šlaki mikrostruktuuri põhjal eristada. Samuti iseloomustati kohaliku rauatoodangu kvaliteeti. Rauasulatuskatsete abil rekonstrueeriti rauataandamisprotsess Tuiu-tüüpi ahju näitel. Seeläbi viidati ka eksperimentaalarheoloogiale kui olulisele meetodile muistsete töövõtete mõistmisel.
Eesti Sõjamuuseumi kürasiiriturvis
(Tartu Ülikool, 2025) Allas, Robin; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureuse töö käsitleb Eesti Sõjamuuseumis eksponeeritud kürassiiriturvist AM 5013 R 662. Uurimiseesmärk on määrata täpsemalt rüü tootmispaik- ja aeg ning uurida turvisel olevat ornamentikat. Kasutatud meetodid olid visuaalanalüüs ja elemendianalüüs. Koos nende meetoditega ja teaduskirjanduse antud taustaga sai dateerida turvise tootmisaja 17. sajandi esimestele kümnenditele ning tootmispaigaks on arvatavasti Rootsi. Rüül on kasutatud mitmesuguseid ornamentika võtteid, näiteks vasesulamitest ehisneete ja -seibe, graveeringuid, kuldamist ja värvimist. Töös on ka ülevaade Eesti ajaloolise kaitserelvastuse uurimise problemaatikast juttu.
Hiliskeskaegsete sulamite koostis Jahu tn. 6 leidude näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Liivak, Ants Hendrik; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Nielloga kaunistatud Eesti rauaaegsete relvade elementanalüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Gadalšina, Margarita; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Paadiosad Eesti rauaaegsetes kalmetes
(Tartu Ülikool, 2017) Seepter, Jüri; Konsa, Marge, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu uurimistöö põhiliseks eesmärgiks oli võtta kokku võimalikud Eesti muinasaegsed paatmatused – uurida, millised on meil leiduvatele paadineetidele iseloomulikud omadused, kirjeldada erinevate paadineete sisaldanud matuseid eri piirkondades ning uurida sääraste kalmete paiknemist maastikul ja asendit veekogude suhtes.
Rosma linnamäe väravakäigu kaevandi rekonstrueerimine fotogramm-meetria abil
(Tartu Ülikool, 2023) Mai, Karoline; Saage, Ragnar, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Tarvastu ordulinnuse sepikoda
(Tartu Ülikool, 2022) Oks, Kristo; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.
Viikingiaja töökirved: tehniline iseloom, rekonstruktsioon ja kasutuskoguemus C-tüübi kirveste näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kiilmann, Karmo; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Norra uurija Jan Petersen on jaotanud viikingiaja kirved suuruse ja kuju järgi 12 erinevasse tüüpi (Petersen 1919). Tüüp-C on tunnistatud viikingiajal Eesti aladel enim levinud kirvetüübiks (Tvauri 2012) ja seda on liigitatud peamiselt töökirveks (Adamson 1928). Töös võetakse uurimise alla 11 arheoloogilist leidu, mille seas on 3 uut seni täiesti uurimata sarnase leiukontekstiga detektoristi leidu. Kirjeldatakse põhjalikult tüübitunnuseid nagu tööpind, kannaosa, sirge esikülg, ühepoolsed varrelapid, peenike viietahuline kaelaosa, kaarjas tera ja tera kaldenurk. Töös kirjeldatakse rekonstruktsioonide sepistamise protsessi, eksperimente ja tehtud järeldusi kirveste tehniliste omaduste kohta. Veel tuuakse välja tööprotsessi käigus ilmnenud tähelepanekud ning pakutakse kirvetüübile võimalikke kaasaja ja tuleviku rakendussuundi. Eraldi vaatluse alla võetakse leidude mõõdistamise käigus ilmnenud reeglipära kirveste varreaugu parameetrite ahenemisest varre poolt ettepoole. Püstitatakse hüpotees selle eripära valmistustehniliste põhjuste kohta, mis tõestatakse rekonstruktsioonide sepistamise käigus. Lisaks tõestatakse kahe leiu varreaukude 3D mudelite ja kirve valmistusjälgede võrdlemise teel nende äärmiselt tõenäoline päritolu samast valmistusallikast. Töö arutelu osas antakse hinnang C-tüübi kui töökirve võimalikule rollile sõjalises kontekstis. Veel pakutakse ideid varreaugu füüsiliste parameetrite ning tüübitunnustel avalduvate valmistusjälgede kaudu tulevasteks mandrellil viimistletud varreauguga arheoloogiliste leidude uurimusteks.