Browsing by Author "Saage, Ragnar, juhendaja"
Now showing 1 - 6 of 6
- Results Per Page
- Sort Options
Item Hiliskeskaegsete sulamite koostis Jahu tn. 6 leidude näitel(Tartu Ülikool, 2020) Liivak, Ants Hendrik; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Nielloga kaunistatud Eesti rauaaegsete relvade elementanalüüs(Tartu Ülikool, 2023) Gadalšina, Margarita; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Paadiosad Eesti rauaaegsetes kalmetes(Tartu Ülikool, 2017) Seepter, Jüri; Konsa, Marge, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMinu uurimistöö põhiliseks eesmärgiks oli võtta kokku võimalikud Eesti muinasaegsed paatmatused – uurida, millised on meil leiduvatele paadineetidele iseloomulikud omadused, kirjeldada erinevate paadineete sisaldanud matuseid eri piirkondades ning uurida sääraste kalmete paiknemist maastikul ja asendit veekogude suhtes.Item Rosma linnamäe väravakäigu kaevandi rekonstrueerimine fotogramm-meetria abil(Tartu Ülikool, 2023) Mai, Karoline; Saage, Ragnar, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.Item Viikingiaja töökirved: tehniline iseloom, rekonstruktsioon ja kasutuskoguemus C-tüübi kirveste näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kiilmann, Karmo; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondNorra uurija Jan Petersen on jaotanud viikingiaja kirved suuruse ja kuju järgi 12 erinevasse tüüpi (Petersen 1919). Tüüp-C on tunnistatud viikingiajal Eesti aladel enim levinud kirvetüübiks (Tvauri 2012) ja seda on liigitatud peamiselt töökirveks (Adamson 1928). Töös võetakse uurimise alla 11 arheoloogilist leidu, mille seas on 3 uut seni täiesti uurimata sarnase leiukontekstiga detektoristi leidu. Kirjeldatakse põhjalikult tüübitunnuseid nagu tööpind, kannaosa, sirge esikülg, ühepoolsed varrelapid, peenike viietahuline kaelaosa, kaarjas tera ja tera kaldenurk. Töös kirjeldatakse rekonstruktsioonide sepistamise protsessi, eksperimente ja tehtud järeldusi kirveste tehniliste omaduste kohta. Veel tuuakse välja tööprotsessi käigus ilmnenud tähelepanekud ning pakutakse kirvetüübile võimalikke kaasaja ja tuleviku rakendussuundi. Eraldi vaatluse alla võetakse leidude mõõdistamise käigus ilmnenud reeglipära kirveste varreaugu parameetrite ahenemisest varre poolt ettepoole. Püstitatakse hüpotees selle eripära valmistustehniliste põhjuste kohta, mis tõestatakse rekonstruktsioonide sepistamise käigus. Lisaks tõestatakse kahe leiu varreaukude 3D mudelite ja kirve valmistusjälgede võrdlemise teel nende äärmiselt tõenäoline päritolu samast valmistusallikast. Töö arutelu osas antakse hinnang C-tüübi kui töökirve võimalikule rollile sõjalises kontekstis. Veel pakutakse ideid varreaugu füüsiliste parameetrite ning tüübitunnustel avalduvate valmistusjälgede kaudu tulevasteks mandrellil viimistletud varreauguga arheoloogiliste leidude uurimusteks.