Browsing by Author "Saar, Indrek"

Now showing 1 - 4 of 4

Design of GalR2 subtype specific ligands: their role in depression-like behavior and feeding regulation
(2013-03-05) Saar, Indrek
Galaniin on 29 aminohappe pikkune neuropeptiid, mis avastati ligi 30 aastat tagasi Stockholmis, Karolinska Instituudis Viktor Muti ja tema kolleegide poolt. Galaniin reguleerib kolme spetsiifilise G-valguga seotud retseptori (GPCR) alatüüpide (GalR1-GalR3) interaktsioonide abil mitmeid bioloogilisi funkt¬sioone nagu depressioon, ärevus, alkoholisõltuvus, ainevahetuse häired ja valu. Kõik kolm retseptori alatüüpi on galaniini suhtes kõrge afiinsusega, omades seejuures erinevaid funktsionaalseid omadusi ja signaaliülekande radasid. Seetõttu on neil täita erinevad ülesanded mitmesuguste haiguste ja pato¬loogi¬liste seisundite reguleerimisel, muutes galaniini ja tema spetsiifilised retseptorid olulisteks farmakoloogia märklaudadeks ning uurimisobjektideks neuro¬teaduses. Hoolimata sellest on retseptorite alatüüpide seotus erinevate haigus¬tega senini täielikult määratlemata, mis on suurel määral põhjustatud galaniini retseptorite alatüüp-spetsiifiliste ligandide puuduse tõttu. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on galaniini alatüübile 2 (GalR2) spetsiifiliste ligandide disainimine, süntees ja omaduste uurimine nii in vitro kui ka in vivo tingimustes.
Fabrication and characterization of solid-contact anion-selective electrodes based on macrocyclic receptors
(Tartu Ülikool, 2020) Saar, Indrek; Leito, Ivo, juhendaja; Bobacka, Johan, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonna veesisalduse mõju anioonitundlike retseptorite seondumisvõimele
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Indrek; Haav, Kristjan, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Optimal alcohol taxation in Estonia
(2011-10-21) Saar, Indrek
Väitekirja eesmärgiks oli analüüsida alkoholi maksustamise põhimõtteid ning anda sellest lähtuvalt arvuline hinnang maksustamise optimaalsele tasemele Eestis. Lähtuti eeldusest, et optimaalne tase peab arvesse võtma nii alkohoolsete jookide väärtarvitamisega seotud kahjusid kui ka maksupoliitika fiskaalseid efekte. Optimaalse maksutaseme hindamisel kasutati matemaatilist mudelit, mille koostamisel lähtuti optimaalse maksustamise kirjandusest hästituntud Pigou ja Ramsey maksustamise põhimõtetest. Mudelis eeldati muuhulgas järgmist: valitsus vajab poliitika elluviimisel lisaressurssi salaalkoholi turu laienemise piiramiseks, märkimisväärse osa alkoholi ostudest sooritavad välisturistid ning valitsus kasutab maksupoliitika positiivset mõju eelarvele tööjõumaksude alandamiseks või meditsiinikulutuste suurendamiseks, hoides sel moel eelarve tasakaalus. Mudeli empiiriliseks hindamiseks viidi täiendavalt läbi ka kaks empiirilist uuringut, mille raames analüüsiti alkoholi kuritarvitamisest tingituid liikluskahjusid ning hinnati alkoholi sotsiaalseid kulusid Eestis. Muud optimaalse maksutaseme arvuliseks hindamiseks vajalikud empiirilised andmed saadi varasematest Eestis ja mujal läbiviidud uuringutest. Tulemused näitasid, et alkoholi maksude optimaalne keskmine tase Eestis on 50%-200% kõrgem 2009. aastal kehtivast tasemest. Kehtivast määrast rohkem kui 50% kõrgemaks hinnati optimaalne tase ka juhul, kui eeldati, et maksutõusust tingitud alkoholi tarbimise langusest ligikaudu pool tehakse tasa suurema salaturult või naaberriikidest ostetud alkoholi tarbimisega. Suhteliselt kõrge optimaalse maksustamise tase tuleneb eelkõige poliitika mõjudest läbi eelarvesüsteemi. See viitab sisuliselt sellele, et valitsusel oleks efektiivsem koguda mõnevõrra rohkem maksutulusid alkoholi maksustamise kaudu ning seeläbi vähem koormata maksudega tööjõudu. Tulemuste praktilise väärtuse suurendamiseks peaks tulevased empiirilised uuringud täpsustama alkoholi maksustamise mõjusid.