Sirvi Autor "Saard, Marianne" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Attention impairment rehabilitation with computer-based ForamenRehab program in 8- to 12-year-old children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2015) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Epilepsy is a common neurological disorder in children and is frequently accompanied with attention impairment. Attention is a key component in cognitive functioning. Using modern cognitive neurorehabilitation methods is crucial in remediation. Still, few systematically controlled rehabilitation techniques for children exist. The main aim of the study was to design and test the effectiveness of a computer-based rehabilitation method in attention impairment rehabilitation for children with epilepsy. 17 children with epilepsy aged 8-12 years received neurorehabilitation during 5 weeks (10 sessions) with the Attention module of ForamenRehab computer-program. 12 age equivalent children with epilepsy in waiting-list group participated in assessments with baseline tasks before and after the five-week-period with no active training. All patients participated in the follow-up assessment after 1.31 years. Also, 19 healthy children participated in the first assessment. At baseline level, all patients showed worse results in attention compared to healthy peers. After the intervention, study group patients showed significantly improved performance in complex attention and tracking components. Follow-up assessment revealed long-term effects of rehabilitation in study group that exceeded the normal developmental change in waiting-list group. Parents’ and children’s feedback indicated positive generalized effect of training and confirmed the positive effect of rehabilitation. In conclusion, attention rehabilitation with ForamenRehab is effective for children with epilepsy. Rehabilitation should focus on training specific components of attention and follow individual-based rehabilitation process.
Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury
(2019-12-11) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Männama, Mairi, juhendaja; Šlik, Eve-Õiglane, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
Suitability of FORAMENRehab Attention module for 9- to 12-year-old children
(Tartu Ülikool, 2012) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Discovering new neurocognitive rehabilitation techniques for children is particularly important, because very few modern and systematically controlled techniques exist. In the current study the FORAMENRehab Attention rehabilitation software is tested in healthy children aged 9-12 to find out how normally developing children perform on these tasks. The aim of the study is to test the established base levels of this modern computer-based rehabilitation program as the appropriate starting-points for the neurorehabilitation intervention of children. 18 children aged 9-12 participated in the study. We found that the base levels of the Paced search with dual targets task, the Word Recognition task, the Addition task and the Tracking task of the module should be modified, because these levels are too difficult for children to be used at the start of rehabilitation. We also found that the differences between the attentional abilities of boys and girls are not significant when measured with the established base levels, thus different levels do not need to be developed for these groups. Overall, the program is suitable for the rehabilitation of children aged 9-12.