Browsing by Author "Saavik, Siim"

Now showing 1 - 2 of 2

Eesti alternatiivmeedia kanalite Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimimine ning funktsioonid
(Tartu Ülikool, 2017) Saavik, Siim; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö “Eesti alternatiivmeedia kanalite Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimimine ning funktsioonid” andis ülevaate Eesti alternatiivmeedia internetiportaalide toimimisest. Nagu pealkiri ütleb, et suurema tähelepanu all olid kolm Eesti alternatiivmeedia kanalit: Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised. Need portaalid valisin välja peale põhjalikku kanalite analüüsi, mille eesmärgiks oli leida kolm kanalit, mille põhjal saaks Eesti alternatiivmeedia erinevaid liike iseloomustada ja analüüsida. Kolm alternatiivmeedia tüüpi olid: rahvameedia (Nihilist), konspirituaalne (Vanglaplaneet) ja poliitiline (Uued Uudised) kanal. Töö teostamiseks viisin läbi kolm poolstruktureeritud intervjuud – Ühe intervjuu iga fookuses olnud kanali esindajaga. Töö uurimisküsimusteks olid: 1. Kuidas Eesti alternatiivmeedia kanalid Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimivad? 2. Millised funktsioone Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised tegijate sõnul täidavad? Uurimisküsimustele vastusteks leidsin kokkuvõtvalt järgmisi tähendusi. Kanalite teemad kujunevad enamasti peavoolumeediast ning neid teemasid käsitletakse vastavalt kanali püstitatud agendale. Koostööd teevad portaalid ainult sarnase suunitlusega alternatiivmeedia kanalitega. Sisuvoo käimashoidmine ja kanali arendamine on seotud sellega, kuidas portaalid ennast rahastavad. Kõikide kanalite eesmärk on peavoolumeedia puudusi tasakaalustada. Ühtlasi üritavad portaalid oma tegevusega Eesti ühiskonnas muutusi tekitada. Kuigi alternatiivmeedia on maailmas küllaltki vana nähtus, siis Eestis on aktiivsem alternatiivmeedia tegutsenud vaid viimased paar aastat ning võib spekuleerida, et teistsugune meedia muutub riigis järjest populaarsemaks. Kui alternatiivmeedia on oma tegevuses vastandlik peavoolumeediale ja mingil määral ka riigimehhanismidele, siis võib arvata, et ka inimeste seas on alati neid, kes need toimijad oma mõttemaailmas kahtluse alla seavad. Sellepärast on oluline, et Eesti alternatiivmeediat teaduslikult uuritakse ning analüüsitakse. Seda on tänapäevani tehtud väga vähe, kuid loodetavasti annab minu bakalaureusetöö selle tarbeks oma panuse.
Poliitilise sündmuse erinevad käsitlused väljaannetes Uued Uudised, Objektiiv ja Postimees
(Tartu Ülikool, 2020) Saavik, Siim; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Eesti poliitiliste alternatiivmeedia kanalite Uued Uudised ja Objektiiv poliitilise sündmuse kajastus võrdluses peavoolumeedia kanaliga Postimees” annab ülevaate sellest, kuidas kaks poliitilise alternatiivmeedia kanalit kajastavad poliitilist sündmust võrreldes peavoolumeedia kanaliga. Fookuses olid kaks poliitilise alternatiivmeedia kanalit Uued Uudised ja Objektiiv ning referentskanaliks oli peavoolumeedia kanal Postimees. Kanalid valisin välja selle põhjal, et nendes olevaid lugusid oli võimalik põhjalikult analüüsida. Töö valimisse kuulusid igast kanalist 15 teksti ehk kokku 45 teksti, mis kuulusid arvamus- ja uudisloo žanrisse. Kõik lood ilmusid vahemikus 29.04.2019 kuni 06.05.2019 ehk vaadeldav periood algas valitsuse ametisse nimetamisega ning sealt edasi kuni üks nädal. Poliitilise sündmusena oli fookuses endise väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministri Marti Kuusiku väidetav naisepeksmine ja sellega kaasnenud arvukad kajastused alternatiivmeedia ja peavoolumeedia kanalites. Töö uurimisküsimusteks olid: 1. Kuidas kajastavad konkreetset poliitilist sündmust poliitilised alternatiivmeedia kanalid võrreldes peavoolumeedias kanaliga? -Milliste fookuste kaudu poliitilise alternatiivmeedia kanalid poliitilist sündmust kajastavad? -Millise stiiliga poliitilise alternatiivmeedia kanalid sõnumit edastavad? -Millistele allikatele ja autoritele lood tuginevad? Uurimusküsimistele vastuseid leides tegin vastavaid tähelepanekuid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et poliitilise alternatiivmeedia kanalid kasutavad sõnumite edastamiseks negatiivse ja iroonilise tähendusega sõnavara, mille kaudu üritatakse poliitilise teema fookust kõrvale juhtida. Samuti tõstatatakse teemasid, mida peavoolumeedias ei esine ning lisaks sellele väljendatakse peavoolumeedia, poliitilise opositsiooni ja presidendi suhtes tugevat kriitikat. Kui peavoolumeedias esineb uudis- ja arvamuslugudes kindel autorlus ja allikatele viitamine, siis alternatiivmeedia kanalites esineb selle koha peal teatavaid lünkasid. Kuigi kaks fookuses olevat kanalit on tegutsenud praeguseks vaid viis aastat, siis on neil tuhandeid jälgijaid. See tähendab ühtlasi seda, et nende kanalite toimimist ja nende edastatavaid sündmusi tasub jälgida ning analüüsida. Loodetavasti annab minu magistritöö selleks oma panuse.