Sirvi Autor "Sagris, Valentina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Improving groundwater table monitoring for Northern Hemisphere peatlands using optical and thermal satellite data
(2020-09-11) Burdun, Iuliia; Sagris, Valentina, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja
Sood on märgalad, kuhu taimede mittetäieliku lagunemise tõttu on talletunud palju turvast, , mis sisaldab suurt kogust süsinikku. Turvas on moodustunud aastatuhandete jooksul niisketes tingimustes. Inimtegevuse surve ning globaalne kliima soojenemine on põhjustanud soode kuivenemise ning seetõttu talletunud süsiniku lendumist kasvuhoonegaaside (KHG), peamiselt süsihappegaasina (CO2), mis põhjustab omakorda kliima soojenemist. Ka teised KHG-d, metaan ja naerugaas, lenduvad soodest ja nendegi puhul on olulisimaks teguriks põhjaveetaseme langus. Seetõttu on täpsem teadmine soode põhjaveetaseme muutustest olulise tähtsusega Maa kliima muutumise ennustamisel. Käesolev väitekiri annab ülevaate uuringutest, mille välitööde osa tehti Eestis Endla looduskaitsealal Männikjärve ja Linnusaare rabades, võrdlevad analüüsid aga sarnaste soodega Soomes, Rootsis, Kanadas ja USA-s. Töö peamiseks eesmärgiks oli täiendada Põhjapoolkera soode põhjaveetaseme sattelliidi-põhist kaugseiret, mille alusel hinnati tulemuste olulisust, võrreldes seda soodes tehtud kohapealsete mõõtmistega. Esmakordselt näidati, et kasutatud optiliste ja termiliste spektrite signaalid, mis on turba veesisalduse ja rohelise (kasvuperioodi) taimkatte määramise seisukohast kõige tundlikumad, , iseloomustavad usaldusväärselt soode põhjaveetaset. Täiendava uuringuga taimkatte mõjust seosele leiti vastav niiskusindeks ja selle kõige usaldusväärsemad kohad (pikslid) soodes, mis omakorda võimaldas üldistada tulemust kogu soo ulatuses. Algselt Eesti soodes välja töötatud metoodika õigustas ennast ka teistes soodes nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning seda soovitatakse kasutada edasistes uuringutes.
Mapping Surface Urban Heat Islands and the influence of urbanization and heatwaves on urban climate through Local Climate Zones in Tallinn – 2014 and 2022
(Tartu Ülikool, 2025) Mühlbauer, Moritz; Sagris, Valentina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
This study analyses urbanization and Surface Urban Heat Island (SUHI) Intensity in Tallinn in 2014 and 2022, focusing on changes during heatwave and non-heatwave conditions. Urbanization was assessed through Local Climate Zone (LCZ) mapping based on supervised classification using building, land cover data, and Landsat 8 imagery. Satellite-derived Land Surface Temperature (LST) was used to evaluate thermal patterns and SUHI intensity. The results indicate urban densification in and around Kesklinn, with no clear evidence of urban sprawl within municipal boundaries. SUHI intensity was consistently higher during heatwaves, particularly in compact, impervious zones, while vegetated and pervious areas mitigated excess heat. Despite built-up densification, no overall increase in SUHI extent or intensity from 2014 to 2022 was observed. The findings underscore the role of land cover in thermal vulnerability and highlight the importance of green infrastructure in climate adaptation. Future studies should refine the methodology in the selection of the reference climate zone for SUHI/non-SUHI delineation and extend the temporal range to enhance the accuracy of SUHI intensity assessments.
Multi-scale thermal remote sensing, machine learning and radiative flux modeling to assess urban overheating
(2023-06-30) Buo, Isaac Newton Kwasi; Sagris, Valentina, juhendaja; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad linna ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Kuumalaine ajal tõuseb linna õhutemperatuur tasemeni, mis kahjustab inimeste tervist ja heaolu: linn kuumeneb üle. Kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained muutuvad sagedasemaks ja intensiivsusemaks. Ruumiliste soojusandmete puudumine takistab oluliselt kuuma leevendamise kavade väljatöötamist. Väitekirjas kasutatakse kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo erinevas mõõtkavas modelleerimist linnade ülekuumenemise hindamiseks. Kaugseire andmete kasutamisel on kaks probleemi: pilvede tõttu tekkivad andmelüngad ja erinevatelt satelliitidelt saadud andmete erineva ajasamm ruumiline täpsus. Töös loodi masinõppe mudelid, et täita lüngad satelliidi mõõdetud maapinna temperatuuri andmestikus ja luua suure lahutusvõimega sünteetilisi kaarte. Uuriti ka, kuidas keskmist kiirgustemperatuuri ehk inimkeha soojuskoormust saab modelleerida suurtes linnades suure ruumilise lahutusvõimega ning kuidas jalakäijale majade ja puude varju hinnata kõnnitee varju katvust arvutades. Töös genereeritud andmestik on oluline sisend linna ülekuumenemise vältimisel. Edasised uuringud peavad keskenduma masinõppemudelite täiustamisele, et ennustada maapinna temperatuuri ja modelleerida inimkeha soojuskoormust sõltuvalt liikumisharjumustest. Töös loodud andmestik koos sotsialmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemisele paremini kohandada, tagamaks elanikkonna ohutuse ja heaolu.