Sirvi Autor "Saks, Lauri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment
(2023-05-15) Baines, Ciara; Sepp, Tuul, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Giraudeau, Mathieu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tugevaim kaitse suurekasvulistes ja pikaealistel liikidel. Näiteks kui inimeste vähkisuremus on umbes 17%, siis elevantidel on see alla 5%. Loomade risk haigestuda vähki ei sõltu mitte ainult elueast ja kehasuurusest, vaid ka keskkonnast. Reostus on nii inimeste kui ka teiste loomade vähki haigestumise riski suurendanud. Veekeskkonnas elavad loomad on reostuse vähki tekitava mõju osas eriti haavatavad, kuna reostus levib veekeskkonnas kiiresti ning kuhjub veekogude setetes. Oma doktoritöös uurisin reostuse ja vähitekke seoseid veeliikidel. Praeguseks on umbes 30 veeliigi puhul seost reostuse ja vähi vahel näidatud, kuid kõige paremini on see seos tõestatud kaladel. Kalad, kes kasvavad suureks ja elavad kaua, peavad suureks kasvamiseks vajalike geenide koopiate suuremat arvu kompenseerima vähikaitsegeenide koopiate arvu suurendamisega. Võrdlev uuring võimaldas ka ennustada, millised kalaliigid on kõige tugevama ja millised kõige nõrgema vähikaitsega. Merepõhjas elavate kalaliikide, jõelesta ja soomuslesta peal uurisin, miks on esimene neist liikidest vähile haavatavam kui teine. Leidsin, et vähi tekkeks peab jõelestadel olema alla surutud mitmete geenide avaldumise tase. Sama ei ole näha soomuslestade puhul. See viitab võimalusele, et jõelestadel on olemas vähikaitsemehhanismid, mis aitavad neil hoida madalamat vähitaset. Tänapäevases maailmas on looduslike vähikaitsemehhanismide mõistmine muutunud eriti oluliseks, kuna inimtekkelised keskkonnamuutused on suurendanud vähi esinemissagedust nii inimestel kui ka looduslikel liikidel. Liikide erineva haavatavuse mõistmine vähitekke kontekstis võib tulevikus aidata paremini mõista reostuse mõju looduslikele liikidele ning panustada ka parematesse regulatsioonimehhanismidesse, kaitsmaks looduslikke liike ja populatsioone väljasuremise eest.
Causes of variation in littoral fish communities of the Eastern Baltic Sea: from community structure to individual life histories
(2017-10-20) Taal, Imre; Vetemaa, Markus, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Litoraalialad on vee-elustikule oluliseks sigimis-, kasvu- ja toitumisalaks. Muutlike abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite koosmõjul varieerub litoraalialade kalakoosluste liigiline koosseis väga suurel määral nii ajas kui ka ruumis. Käesoleva töö eesmärkideks oli välja selgitada: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringseid ja aastasiseseid käitumismustreid; 2) litoraali kalastiku sesoonse toitumisökoloogia eripärad meritindi näitel; 3) anadroomsete kalade (lõhe ja meriforell) noorjärkude alternatiivseid rändestrateegiaid jõgede ja Läänemere litoraalialade vahel. Selgus, et: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringne käitumine on seni kirjeldatust oluliselt mitmetahulisem. Seega, mingi konkreetse litoraali piirkonna ööpäevas muutuva liigilise koosseisu täielikuks kirjeldamiseks on vajalik proovipüükide tegemine nii hommikul, keskpäeval, õhtul kui ka öösel; 2) Läänemere idaosa litoraaliala asustava meritindi toitumiskäitumine erineb avamere elupaikades kirjeldatust; 3) Läänemere riimveelised litoraalialad võivad olla seni arvatust olulisemaks kasvualaks alternatiivseid rändestrateegiaid kasutavatele lõhilaste noorjärkudele; 4) läbi riimvee vooluveekogu vahetavad noorkalad võivad osaliselt olla ka anadroomsete lõhilaste populatsioonides esinevate „eksijate“ varem kirjeldamata tekkemehhanismiks; 5) Läänemere litoraali asustavatel kalaliikidel võib esineda nii piirkonnaspetsiifilisi ööpäevaringseid toitumisrändeid (meritint) kui ka elukäigumustreid (lõhe, meriforell).
Invasiivse võõrliigi ümarmudila (Neogobius melanostomus) toitumisökoloogia laieneva levila erinevates piirkondades
(Tartu Ülikool, 2014) Suviste, Anette; Saks, Lauri, juhendaja; Verliin, Aare, juhendaja