Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Salmar, Siim" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Determination of saccharides in wood hydrolysis lignin by High Performance Liquid Chromatography
    (2020) Aguraiuja, Annika; Puss, Kait Kaarel; Salmar, Siim
    Biomass from a tree contains three main components: cellulose, hemicellulose, and lignin. Lignin is an abundant material which is mainly produced as a by-product of the paper and pulp industry. Most of the lignin that is currently extracted, is burned as a low energy fuel, but lignin has a much bigger potential. The lignin used in this work is produced for valorisation purposes. The valorisation of lignin into beneficial products such as biofuels, chemicals and bio-based polymers is an important topic as the planet is running out of other limited resources such as fossil fuels. To be able to apply lignin, the additives in the lignin must be known. The pre-treatment processes applied to wood biomass change lignin structure and leave behind saccharides and other contaminants. The amount and types of free saccharides in lignin is important to know so that the lignin can be purified, and the saccharides used for other purposes. High performance liquid chromatography is an efficient technique for the determination of saccharides in lignin. In estonian: Puitbiomass koosneb kolmest põhikomponendist: tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Ligniini toodetakse kõrvalsaadusena tselluloosi- ja paberitööstuses. Suurem osa ligniinist kasutatakse ära madala energiasisaldusega kütusena, kuid ligniinil on tegelikult palju suurem potentsiaal. Antud töös uuritud ligniin on toodetud väärindamise eesmärgil. Ligniini muutmine kasulikeks toodeteks nagu biokütused, kemikaalid ja biopolümeerid on oluline teema, kuna fossiilsed kütused hakkavad vaikselt otsa saama. Enne, kui saab hakata ligniinist tootma kasulike materjale või kemikaale, on vaja teada ligniinis olevaid lisandeid. Ligniini eraldamisel rakendatud eeltöötlusprotsessid muudavad ligniini enda struktuuri, jätavad maha vabasid suhkruid ja muid lisandeid. Ligniinis olevate vabade sahhariidide kogust ja tüüpi on oluline teada, et oleks võimalik ligniini ennast rikastada ja antud suhkruid kasutada muudel eesmärkidel. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia on tõhus meetod suhkrute määramiseks ligniinis.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Effect of ultrasound on ester hydrolysis in aqueous ethanol
    (2006) Salmar, Siim; Tuulmets, Ants, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hüdrolüüsi ligniini funktsionaliseerimine protoonsete ioonsete vedelike keskkonnas
    (Tartu Ülikool, 2024) Kurvits, Lauri; Vider, Henri; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Fossiilsete energiaressursside ülekasutamine ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid on ajendanud taastuvate alternatiivsete lähteainete väljatöötamist. Üheks selliseks alternatiiviks on lignotselluloosne biomass, mida saab kasutada erinevate biomaterjalide ja kemikaalide tootmiseks. Lignotselluloosse biomassi fraktsioneerimise seisukohalt on ligniini väärindamine oluline. Käesoleva töö eesmärk on leida ligniinile väärindamise võimalusi, kasutades keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid ioonseid vedelikke. Valitud ioonsete vedelike keskkonnas funktsionaliseeriti HL-i saamaks kõrgväärtuslike materjale.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hüdrolüüsi ligniinil põhineva epoksiidvaigu süntees
    (Tartu Ülikool, 2025) Jan Markus Bachmann; Salmar, Siim; Vider, Henry; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Epoksiidmaterjalide nõudlus kasvab pidevalt tänu nende laialdasele kasutusele erinevates rakendustes. Praegu põhineb enamik kommertsiaalselt kasutatavatest epoksiidvaikudest diglütsidüüleeter bisfenool A-l, mis on tuntud oma negatiivse mõju poolest keskkonnale ja inimese tervisele. Ühe biopõhise alternatiivina epoksüvaikude valmistamiseks on pakutud ligniini, mis on taastuv aromaatne biopolümeer ning mida leidub rohkelt maismaa taimede lignotselluloosses biomassis. Modifitseerimata kujul ei saada ligniinil põhinevaid epoksiidvaike vedeliku kujul, mis piirab nende edasist kasutamist erinevates rakendustes. Käesolevas töös uuriti vedelate epoksiidvaikude saamise võimalusi biorafineeritud puidu hüdrolüüsi ligniinist (HL). Lahustifraktsioneeritud HL-i modifitseeriti ja depolümeriseeriti fenoolidega reaktsiooni käigus, mis võimaldas edukalt valmistada vedelat ligniini-põhist epoksiidvaiku.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Lahustifraktsioneerimine - tõhus strateegia hüdrolüüsi ligniini biomaterjalideks väärindamisel
    (Tartu Ülikool, 2024) Vaht, Karen Lauren; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Ligniin kui kõige rikkalikum looduslik aromaatne polümeer on ühtlasi ka üks vähem kasutatavaid lähteaineid erinevate materjalide tootmisel. Hüdrolüüsi ligniini (HL) saadakse lignotselluloosse biomassi biorafineerimisel, kuid selle kasutamist raskendab ligniini heterogeenne struktuur, vähene lahustuvus erinevates lahustites, varieeruv molekulmass, ebaühtlane funktsionaalrühmade jaotus. Lahustifraktsioneerimine on meetod, mis võimaldab eraldada ühtlasemate ja kontrollitud omadustega ligniini fraktsioone. Antud töös fraktsioneeriti HL-i bio-põhiste lahustitega, mis on toodetavad biorafineerimise produktidest. Saadud HL-i fraktsioonide struktuuranalüüsid näitasid nende erinevaid omadusi, mis on sobilikud suunatud omadustega biopolüuretaan- ning epoksümaterjalide valmistamiseks.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Lahustuvus ja reaktsioonivõime vesi-orgaanilistes solventsegudes
    (Tartu Ülikool, 2015) Vaalma, Morten; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tööstusliku hüdrolüüsi ligniini lahustuvus ja fraktsioneerimine tetrahüdrofuraan- ja 2-metüültetrahüdrofuraan-vesilahustes
    (Tartu Ülikool, 2022) Treiberg, Nikolai; Vider, Henry; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Fossiilsete ressursside ammendumise ning kasvava nõudluse tõttu kütuste ja kemikaalide järele on muutunud aktuaalseks taastuva ja kättesaadava lignotselluloosse biomassi kasutamine traditsiooniliste fossiilsete allikate asemel. Biorafineerimistehased suudavad üsna edukalt ära kasutada biomassist saadavat tselluloosi ja hemitselluloosi, kuid suuremaks väljakutseks on osutunud ligniini väärindamine. Ligniini heterogeenne polümeerne struktuur piirab selle kasutamist kõrge väärtusega rakendustes. Käesoleva lõputöö eesmärk on leida orgaanilise-vee lahustite segud tööstusliku hüdrolüüsi ligniini (HL) puhastamiseks ja fraktsioneerimiseks. Esmakordselt on HL-i homogeensuse ja puhtuse parandamiseks tõhusalt kasutatud HL-i lahustamist tetrahüdrofuraani ja 2-metüültetrahüdrofuraani (biomassi suhkrutest toodetud lahusti) vesilahuste segudes.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tselluloosi kristallide kaitsekilp – ligniini sisalduse mõju ultraheli efektile
    (Tartu Ülikool, 2023) Palmiste, Eva-Lotta; Puss, Kait Kaarel; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Biorafineerimistehased on biomassi väärindamiseks pidevalt kasvav ja arenev tööstus. Biorafineerimistehaste peamised tooted on biokütused, kemikaalid ja biomaterjalid. Biomass koosneb põhiliselt kolmest komponendist: tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Nende üksteisest eraldamine on raske ja kulukas. Enim kasutust leiab tööstustes tselluloos. Üks laia kasutusalaga ja uudseim biomassi produkt on nanotselluloos. Nanotselluloosi kasutatakse näiteks biomeditsiinis, kosmeetikas, biolagunevates pakendites, tekstiilides jne. Ligniini sisaldus nanotselluloossetes materjalides tõstab materjali termilist stabiilsust, hüdrofoobsust, UV vastupanu ja vastupidavust oksüdeerimisele. Käesolevas töös uuritakse lignotselluloosse segu lahustuvust etanool-vesi segudes ning analüüsitakse nanotselluloosi teket ultraheli töötlusel erineva tselluloosi ja ligniini osakaaluga segudes.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tsükliliste karbonaat- ja amiinligniinprepolümeeride süntees polüuretaanide valmistamiseks
    (Tartu Ülikool, 2022) Aunbaum, Anete; Salmar, Siim; Uuselu, Kaspar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Polüuretaan (PU) materjalidele on maailmas kasvav nõudlus. PU-sid valmistatakse taastumatutest fossiilsetest allikatest saadud diisotsüanaatidest ja polüoolidest. Fossiilsete kemikaalide kasutamine ei ole aga keskkonnasäästlik, mistõttu otsitakse loodussõbralikemaid ja jätkusuutlike alternatiive. Üks võimalus on kasutada lignotselluloosset biomassi kui maailma suurimat taastuvressurssi, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Näiteks biorafineerimisel saadav ligniin on aromaatne biopolümeer, mida võib kasutada polüoolina PU-de sünteesis. Käesolevas töös funktsionaliseeritakse esmakordselt edukalt tööstuslikku biorafineerimisel saadud kase hüdrolüüsi ligniin amiiniks ja tsüklokarbonaadiks, mida saab kasutada PU-de valmistamiseks. Lisaks sünteesiti erinevate omadustega PU-materjale.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Ultraheli toime α-kümotrüpsiini reaktsioonile 4-nitrofenüülatsetaadiga
    (Tartu Ülikool, 2015) Vahtras, Riho; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet