Sirvi Autor "Sarapuu, Elis" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Autobiograafiliste mälestuste seos enesehinnangu, ärevuse ja eluga rahuloluga(Tartu Ülikool, 2017) Sarapuu, Elis; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös uuriti, kuidas on identiteedi suhtes oluliste autobiograafiliste mälestuste valents ja intensiivsus seotud inimeste enesehinnangu, eluga rahulolu ning ärevustasemega. Tulemustest ilmnes positiivne seos enesehinnangu ja selle vahel, kui positiivseks peeti mälestust käesoleval hetkel. Lisaks olid kõrgema enesehinnanguga inimesed oma eluga rohkem rahul. Kõrgema ärevustasemega inimesed meenutasid negatiivsemaid autobiograafilisi mälestusi ning olid oma eluga vähem rahul. Oma eluga rahulolevamad inimesed meenutasid positiivsemaid mälestusi ning pidasid oma mälestust ka käesoleval hetkel positiivsemaks ja intensiivsemaks. Regressioonanalüüsist ilmnes, et autobiograafiliste mälestuste valents oli eluga rahuloluga seotud ka juhul, kui enesehinnang ning ärevus kontrolli alla võeti. Ärevushäirete ravis võiks seega pöörata tähelepanu, missuguseid mälestusi indiviidid alal hoiavad, kuna mälestustel on mõju indiviidi eluga rahulolule.listelement.badge.dso-type Kirje , Enesehinnangu seosed mina-kontseptsiooni ja identiteedi suhtes olulise autobiograafilise mälestusega(Tartu Ülikool, 2015) Sarapuu, Elis; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimustöös uuriti, kas ja milliste aspektide poolest erineb kõrge/madala enesehinnanguga inimeste mina-kontseptsioon ning identiteedi suhtes oluline ’’mina-määratlev’’ mälestus. Valimisse kuulus (N=139) indiviidi vanuses 17-52 eluaastat M=25.6 (SD=7.5). Uuritavatel paluti täita Twenty Statement Test (TST; Kuhn & McPartland, 1954); üldise enesehinnangu mõõtmiseks Rosenbergi enesehinnangu skaala (Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg, 1965) eestikeelne versioon (eesti keeles Pullmann ja Allik, 2000); kirja panna üks ’’mina-määratlev’’ mälestus (Self-Defining Memory Task; Moffitt & Singer, 1994; Singer & Moffitt, 1991-1992); märkida skaalal 0-10 kirjeldatud mälestuse valentsi ning intensiivsust nii mälestuse meenutamise/kirjeldamise kui ka selle sündmuse kogemise ajal minevikus. Viimaks hinnata skaalal 0-10, kuivõrd rahul inimene oma eluga üldiselt on. Tulemustest selgus positiivne ja statistiliselt oluline seos üldise enesehinnangu ja positiivsete enesehinnanguliste väidete (r=.24; p < 0.01), negatiivsete enesehinnanguliste väidete (r= -.49; p <0.01) ning eluga rahulolu vahel (r=.55; p<0.01). Keskmise enesehinnanguga inimesed meenutasid rohkem positiivsemaid mälestusi kui madala ja kõrge enesehinnanguga inimesed, kuid ei leitud statistiliselt olulist seost erineva enesehinnangu määraga gruppide vahel (F (2,136)= .579, p= .562). Kõige paremini ennustasid enesehinnangut eluga rahulolu (p< .001) ja negatiivsed enesehinnangulised väited (p< .001)listelement.badge.dso-type Kirje , Subjektiivse heaolu ja enesehinnangu seosed 7.-8. klasside õpilastel kolme kooli näitel(Tartu Ülikool, 2015) Sarapuu, Elis; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut