Sirvi Autor "Schindler, Thomas" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Tree stem CH4 and N2O fluxes in various forest ecosystems
(2021-07-07) Schindler, Thomas; Mander, Ülo, juhendaja; Soosaar, Kaido, juhendaja; Machacova, Katerina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlikud kasvuhoonegaasid (KHG), mille osakaal globaalses kliima soojenemises kasvab. On teada, et maismaaökosüsteemid, eriti metsad reguleerivad nende gaaside emissioone, kuid alles viimasel aastakümnel on seda hakatud neid voogusid lähemalt uurima. Erinevates kliimavööndites, metsaökosüsteemides ja puuliikide tasemel on KHG voogude taga olevate protsesside intensiivsus ja keskkonnatingimuste mõju neile voogudele erinev, mistõttu on oluline nende selgitamine ja kvantifitseerimine. Käesolevas doktoritöös uuriti puutüvede CH4 ja N2O voogude rolli kahes parasvöötme kaldaäärses metsas Eestis ja Doonau jõe vesikonnas (Austrias), troopilises palmisoos Amazonase madalikul Peruus ja troopilises vihmametsas La Reunioni saarel. Lisaks analüüsiti CH4 ja N2O voogude ajalist dünaamikat ja veetaseme mõju nendele voogudele. Uuritud parasvöötme metsamuldade kõrgema veesisalduse korral olid metaani ja naerugaasi emissioonid puutüvedest suuremad, eriti nende madalamates segmentides. Kaldaäärsete metsade puuliikide (hall lepp, harilik saar, paplid) tüveemissioonid sõltusid eeskätt veerežiimist ja temperatuurist, olles kõrgemad märjematel ja jahedatel perioodidel, kusjuures ööpäevaseid voogude muutusi ei täheldatud. Troopikas oli peamiseks teguriks sademete režiim, sest nii aasta- kui ka ööpäevaringselt on õhu- ja mullatemperatuur ühtlaselt kõrge. Seejuures oli tüvevoogude puhul sageli määravaks taimede füsioloogiliste ja morfoloogiliste parameetrite erinevus. Näiteks uuringu tulemused näitavad, et Amazonase soode palmide alumised tüveosad emiteerisid mõlemaid gaase märgatavalt vähem kui ülaosad, mis oli tõenäoliselt tingitud tüvede erinevast morfoloogiast võrreldes puudega. La Reunioni vulkaanilisel saarel täheldatud CH4 ja N2O sidumine puutüvedes oli vähem seotud mullaomadustega, seal mängisid tõenäoliselt olulist rolli tüvesid katvad samblad ja samblikud. Seni tehtud vähesed uuringud näitavad CH4 ja N2O voogude suurt varieeruvust puutüvede ja atmosfääri vahel erinevates metsaökosüsteemides. Mõnes metsas võivad puutüvede ja- võrade gaasivood olla olulisim osa nende gaaside kogubilansis, mis mõnikord muudavad need metsad süsiniku sidujatest selle allikaks. Seetõttu on puude gaasivoogude paremaks mõistmiseks ning metsade globaalse metaani- ja naerugaasibilansi selgitamiseks vajalikud täiendavad interdistsiplinaarsed, eeskätt mikrobioloogilised ja isotoopuuringud.