Sirvi Autor "Selart, Anti, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 47
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalooliste sündmuste käsitlemine Venemaa propagandas 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu näitel(Tartu Ülikool, 2025) Põder, Grete; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahuleping Venemaa tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel lõpetas Põhjasõja (1700-1721) ning selle kohaselt arvati esimese koosseisu Eesti- ja Liivimaa kubermangud. Bakalaureusetöös uuriti, kuidas on kirjeldatud ja tõlgendatud Uusikaupunki rahulepingut ning Eesti- ja Liivimaa kubermangude autonoomiaga seotud sätteid Venemaa erinevates meediakanalites aastatel 2012–2024. Uurimuses käsitleti Venemaa võimuladviku, riiklikult kontrollitud ajalooga tegelevatele organisatsioonide ning veebiportaali RuBaltic kirjutiste propagandistlikke seisukohti. Tööst selgus, et Venemaal määratletakse rahulepingut pöördepunktina riigi ajaloos, mil saadi impeeriumiks. Samuti rõhutatakse sealses propagandas lepinguga omandatud territooriume. Lõpetuseks ilmneb ambivalentsus rahulepingu detailide esitamises ja nende tõlgendamises propagandistlikule eesmärgile sobivalt rahalise tasu maksmise näitel Rootsi kuningriigile.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Albilaste ristisõja motiivid paavst Innocentius III Narbonne'i, Arles'i, Embrun'i, Aix'i ja Vienne'i peapiiskoppidele ja nende abipiiskoppidele saadetud kirja põhjal (1208)(Tartu Ülikool, 2010) Rebane, Kristina; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andrei Kurbski tegevus Liivimaal 1558.-1564. aastatel(Tartu Ülikool, 2024) Stepanov, Aleksandr; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antiookia piiramine 1097 - 1098: kuidas säilitati piiravate vägede võitlusvõime välilahingu tingimustes Esimeses ristisõjas(Tartu Ülikool, 2016) Ploom, Norman; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antropomorfne antiikskulptuur Córdoba kalifaadi paleelinnakus(2010-08-12) Goljand, Julian; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Üldajaloo õppetool; Selart, Anti, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eestlased ja ristiusk 12. sajandil. Historiograafiline analüüs(Tartu Ülikool, 2014) Rebane, Kristina; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eestlaste sõjalised kohustused keskajal(Tartu Ülikool, 2009) Lätte, Mart; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , "Eestpalverännak": palverännukorraldused keskaegsetes Lübecki testamentides(2010-08-23) Jakobson, Merit; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Üldajaloo õppetool; Selart, Anti, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Energeetikaküsimused taasiseseisvunud Eesti välispoliitikas 1991 - 2014(Tartu Ülikool, 2016) Adamberg, Tiina; Selart, Anti, juhendaja; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool.Humanitaarvaldkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Imed katoliikliku maailma piiridel Morea ja Preisimaa kroonikate näitel(Tartu Ülikool, 2019) Stadnichenko, Yaroslav; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Importkaubad hiliskeskaja linnakodaniku toidulaual Hildebrand Veckinchuseni arveraamatute näitel(Tartu Ülikool, 2017) Luik, Karolin; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Keskaegse Liivimaa kõrgvaimulike matusekultuur(Tartu Ülikool, 2020) Lainemäe, Sarah; Selart, Anti, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Keskaegsed maamõisad Eestis(Tartu Ülikool, 2014) Liiv, Margus; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Keskaja sõjavägede koosseis ja logistika(Tartu Ülikool, 2005) Kelder, Ilmar; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , KRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD (10.‒12. SAJANDI SKANDINAAVIAS)(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Liiv, Jane; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Kristlik misjon ning selle mõju anglosakside poliitilisele integratsioonile 7. sajandi Inglismaal(Tartu Ülikool, 2008) Riisenberg, Ats; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kuningas ja piiskop Böömi- ja Määrimaal 13. sajandi esimesel poolel(Tartu Ülikool, 2022) Heinsar, Rasmus; Kraus, Kerli, juhendaja; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Lahingumärterlus Liivimaa ristisõdades 13. sajandil(Tartu Ülikool, 2012) Kaljusaar, Kristjan; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liivi ülikkonna koht keskaegse Liivimaa ühiskonnas(Tartu Ülikool, 2016) Ruus, Raivo; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486(2017-05-14) Mäesalu, Mihkel; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö käsitleb Liivimaa maahärrade õiguslikke, poliitilisi ja isiklikke sidemeid keisriga. Keskaegne Liivimaa oli regioon, mille maahärrad ise soovisid olla osa Püha Rooma keisririigist. Nad kasutasid keisri autoriteeti ära omavahelises rivaalitsemises, püüdes valitseja käest saadud ürikute toel tagada oma härrusõiguste püsimise ning legitimeerida oma poliitilist tegevust. Samas ei soovinud nad keisririigi poliitikas kaasa rääkida ega kanda keisririigi ees sõjalisi- või maksukohustusi. Keisrid ise Liivimaa vastu huvi ei tundnud. Nad ei sundinud sealseid maahärrasid oma õiguslikke sidemeid üleval hoidma, kuid reageerisid meeleldi Liivimaalt saabunud palvetele, väljastades maahärradele soovitud sisuga ürikud. Seejuures ilmnes ajaline kõikumine Liivimaa maahärrade ja keisri suhete intensiivsuse astmes. 13. sajandi esimesel poolel – ajal, mil asutati keskaegse Liivimaa maahärrused – täitis keiserlik autoriteet regioonis võrdlemisi tähtsat funktsiooni: legitimeerida vastsete maahärrade ilmalik võimutäius. Seevastu 13. sajandi keskpaigas algas ligi saja-aastane periood, mil suhteid keisrivõimuga hoidis üleval üksnes maahärra ja sedagi äärmiselt harva.14. sajandi teisel poolel hakkas suhtlus keisrivõimuga taas tihenema ning 15. sajandil mängis keiserlik autoriteet Liivimaal juba olulisemat rolli kui 13. sajandi alguses. Seesugune ajaline kõikumine keskvõimu ja regionaalsete isandate suhetes ei olnud siiski Liivimaa eripära, vaid oli omane ka paljudele Saksa vürstidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa sidemed keisriga olid selgelt nõrgemad kui Saksa piirkondade omad, kuid siiski piisavalt tugevad, et lugeda keskaegset Liivimaad Püha Rooma keisririigi osaks.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »