Sirvi Autor "Sellin, Arne, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

Fotosünteesi veekasutuse efektiivsuse varieeruvus arukase (Betula pendula) võras
(Tartu Ülikool, 2009) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
Hydraulic and environmental limitations to leaf water relations in trees with respect to canopy position
(2006) Kupper, Priit; Sellin, Arne, juhendaja
Impact of elevated atmospheric humidity on the structure of the water transport pathway in deciduous trees
(2022-05-18) Alber, Meeli; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesi etendab taimede elus erakordselt suurt rolli, muutes võimalikuks fotosünteesi toimumise, kasvu ja ellujäämise. Vesi liigub puudes mööda juhtkudet – ksüleemi, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest ning mis moodustavad suurima osa taimesisesest veetranspordi teekonnast. Erinevad keskkonnafaktorid mõjutavad veetransporditee ehitust ja seeläbi ka selle veejuhtimisvõimet. Põhja-Euroopale ennustatakse käesoleva sajandi jooksul sademete hulga ja sageduse suurenemist, millega kaasneb atmosfääri õhuniiskuse tõus. Doktoritöös uurisin, kuidas suurenev õhuniiskus mõjutab ksüleemi ja õhulõhede ehitust ning veetranspordi efektiivsust. Andmed doktoritööks koguti Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (Free Air Humidity Manipulation, FAHM) katsealalt Rõkal, Ida-Eestis. FAHMi katsealal uuriti kahte lehtpuuliiki  hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) ja arukaske (Betula pendula Roth). Doktoritööst selgus, et suuremas õhuniiskuses kasvanud lehtpuude ksüleemi ehituses toimusid muutused, mis vähendasid veetranspordi efektiivsust. Niisutustöötluses kasvanud puudes on transpiratsioonivoog väiksem ja seetõttu ei teki keskkonna survet niivõrd efektiivse veetranspordisüsteemi väljakujunemiseks. Kahanenud hüdrauliline efektiivsus võib hakata limiteerima puude gaasivahetust ja pidurdama kasvu. Hoolimata väikestest muutustest ksüleemi anatoomias, on uuritud lehtpuuliikide puidu ehitus keskkonnamuutuste suhtes suhteliselt konservatiivne. Suurenenud õhuniiskus ei mõjutanud hübriidhaava ksüleemi kavitatsioonikindlust. Seega ei kujuta regionaalsed kliimatrendid puude veejuhtesüsteemi funktsionaalse stabiilsuse vaates hübriidhaava puistutele tulevikus ohtu. Töös leidsin veel, et kõrgenenud õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaabadel suurenes tüves radiaalsete säsikiirte hulk, mis põhjustab säilitushingamise suurenemist ja vähem ressursse jääb kasvuks. Suurenenud õhuniiskus mõjutab ka puudesisest biomassi jaotust: suureneb biomassi allokatsioon juhtkudedesse lehestiku suhtes. See aitab kompenseerida tüvepuidu vähenenud hüdraulilist efektiivsust.
Impact of potassium ion content of xylem sap and of light conditions on the hydraulic properties of trees
(2022-02-22) Meitern, Annika Joy; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vee transport juurtest lehtedesse on taime ellujäämiseks oluline, kuna mõjutab taime süsiniku omastamist ja teisi elutähtsaid funktsioone. Vesi liigub juurtest lehtedesse mööda juhtkudet, mida nimetaktakse ksüleemiks. Ksüleemi veetranspordivõimet iseloomustab hüdrauliline juhtivus. Taimes liikuv vesi sisaldab alati selles lahustunud aineid, mistõttu nimetatakse seda ksüleemimahlaks. Vee transpordi käivitab aurumine lehestiku pinnalt, mida lühikeses ajaskaalas mõjutab ka ksüleemimahla ioonide sisaldus. Doktoritöö käsitleb ksüleemimahla kaaliumioonide sisalduse, valgustingimuste mõju ja hüdraulika omavahelisi seoseid kiirekasvulistel lehtpuudel nagu hübriidhaab ja arukask. Töö on läbi viidud Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna segametsas ning Rõkal asuval metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katsealal (FAHM). Töös käsitlen hüdrauliliste ja ksüleemimahla parameetrite ööpäevast muutumist, puukoore eemaldamise ehk floeemi sälkamise mõju hüdraulilise juhtivusele ja ksüleemimahla omadustele, valguse kvaliteedi ja intensiivsuse mõju lehe ning oksa hüdraulilisele juhtivusele. Doktoritöös tõestasin ksüleemimahla ioonide sisalduse mõju katsealuste liikide hüdraulilisele juhtivusele. Leidsin, et suurenenud ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldus suurendab hüdraulilist juhtivust, mis avardab meie teadmisi K+ osalusest taimede veevahetuse regulatsioonis. Samuti kattusid hübriidhaava ksüleemimahla ioonide sisalduse ja hüdraulilise juhtivuse ööpäevased rütmid. Floeemi sälkamine mõjutas hübriidhaava hüdraulilist juhtivust ja gaasivahetust, kuid mitte ksüleemimahla omadusi. Valgus mõjutas mitmel eri viisil ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldust ja oksa hüdraulilist juhtivust. Nii valgustingimused kui ksüleemimahla ioonide sisaldus mõjutavad oluliselt lehtpuude veetranspordivõimet. Kaaliumioonide sisalduse muutmise teel saavad taimed muutuvates keskkonnatingimustes optimeerida lehtede veevarustust, saavutamaks tasakaalustatud veebilanssi.
Keskkonnafaktorite mõju arukase gaasivahetusele: fookuses fotosünteesi veekasutuse efektiivsus
(Tartu Ülikool, 2011) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
Keskkonnafaktorite mõju ksüleemivoolu jaotumisele arukase võras
(Tartu Ülikool, 2008) Lubenets, Kristina; Sellin, Arne, juhendaja
Ksüleemimahla kaaliumioonide sisalduse mõju ksüleemi hüdraulilisele juhtivusele
(Tartu Ülikool, 2012) Meitern, Annika; Sellin, Arne, juhendaja
Lehe ja mulla veepotentsiaalide vahelise tasakaalu kujunemine muutuvas keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Kangur, Ott; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Männiokaste püsivuse retrospektiivne analüüs Eesti ja Soome näiteil
(Tartu Ülikool, 1999) Pensa, Margus; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
(2020-07-13) Kangur, Ott; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tavapäraselt uuritakse taimi päevasel ajal, kui toimub fotosüntees ning intensiivne veevahetus taime ja keskkonna vahel. Kuid paaril viimasel kümnendil on uurijate hulgas olulist tähelepanu pälvinud ka öine ja eriti koidueelne taimede veevahetus. Senini ei ole selgelt teada, millised faktorid ja kuidas mõjutavad öist ksüleemivoolu ehk vee liikumist vartes, lehtedel asuvate õhulõhede avatust öösel ja enne koitu ning lehe koidueelset veepotentsiaali, mida sageli kasutatakse mulla veestaatuse hinnanguna. Kasvuhoones üheksa parasvöötme puuliigi peal läbi viidud katse näitas, et mulla piisava veevarustuse korral on kiiremakasvuliste pioneerliikide öine õhulõhede juhtivus kõrgem kui aeglasekasvulistel liikidel. See reegel kehtib liikide puhul, mis asustavad parasvöötme niiskemaid ja jahedamaid piirkondi: harilik haab (Populus tremula), arukask (Betula pendula) ja sanglepp (Alnus glutinosa). Põuatingimustes liikide vahel erinevused õhulõhede juhtivuses kaovad. Eestis läbi viidud eksperimendi käigus kogutud andmed demonstreerisid hübriidhaaval (Populus tremula × P. tremuloides) erinevust lehe ja mulla veepotentsiaalide vahel ja öise ksüleemivoolu esinemist. Mõlema tunnuse positiivne sõltuvus atmosfääri kuivusest viitab selgelt asjaolule, et sel liigil on õhulõhed öösel avatud. Sellest tulemusest järeldub, et kuivemate ja soojemate ööde korral ei saa koidueelset lehe veepotentsiaali kasutada mulla veestaatuse hinnanguna. Lisaks tõestasid meie eksperimendid, et hübriidhaab on võimeline omastama kastevett lehtede pinnalt, mis võib koidueelset veepotentsiaali omakorda vastupidiselt mõjutada. Kasvukambris läbi viidud katses näitasid kõrge päevase õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaavad, et nende öine ksüleemivool suureneb, kui järsult õhuniiskust vähendada. Mõõduka õhuniiskuse käes kasvanud puudel sellist reaktsiooni ei täheldatud. See viitab kõrgema õhuniiskusega keskkonnas kasvanud puude nõrgenenud õhulõhede kontrollile. Välikatsetes sellist efekti ei tuvastatud. Võttes arvesse nii regionaalseid kui globaalseid kliimamuutuste trende, on väga tõenäoline, et suureneb nii puude öise transpiratsiooni osakaal kogu ööpäevases veekaos kui ka vajadus arvestada öise transpiratsiooniga ökosüsteemide veebilansi arvutustes.
Regionaalsete kliimamuutuste mõju arukase (Betula pendula Roth) vee- ja gaasivahetusele
(Tartu Ülikool, 2024) Tamm, Ilona; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Põhja-Euroopas muutub kliima soojemaks ja niiskemaks, kuid ekstreemsete ilmastikuolude esinemise sagedus suureneb. See hakkab mõjutama taimede veestaatust ja gaasivahetust. Töö eesmärkideks oli uurida, kuidas mõjub kõrgem õhu ja mulla niiskusetase arukase vee- ja gaasivahetusele, millised keskkonnafaktorid uuritavatele füsioloogilistele tunnustele olulisimat mõju avaldavad ning kuidas need tunnused üksteisest sõltuvad. Niisutustöötluste mõju uurimiseks viidi 2022. a suvel FAHMi katsealal läbi välitööd. Tulemustest selgus, et niisutustöötluste mõju arukase lehtede vee- ja gaasivahetusele oli nõrk. Lehtede veepotentsiaal püsis töötlustes sarnasena. Suve jooksul oli muld pidevalt niiske ja hüdraulilised piirangud puude gaasivahetust ei mõjutanud. Valguse intensiivsus oli olulisim keskkonnategur, mis kujundas vee- ja gaasivahetuse dünaamikat. FAHMi tulemustest võib järeldada, et kõrgem keskkonna niiskusetase võib hakata teatud tingimustes häirima arukaskede füsioloogilisi protsesse, kuid arukask kui plastiline liik on võimeline nende muutustega kohanema. Effects of regional climate trends on water relations and leaf gas exchange in silver birch (Betula pendula Roth) Warmer and wetter climate with increasing frequency of extreme weather events will affect the water status and gas exchange of the plants in Northern Europe. The goals of this work were to investigate how higher air and soil moisture levels affect the water and gas exchange in silver birch, which environmental factors have the most effect on the physiological characteristics and how these traits depend on each other. In the summer of 2022, field work was carried out at the FAHM experimental site. The results showed that the humidity treatments had a weak effect on the water and gas exchange of the leaves of silver birch. Leaf water potential was kept similar in all treatments. In constantly moist conditions the hydraulic limitations did not affect the gas exchange of the trees. Irradiance was the most important environmental factor shaping the dynamics of water and gas exchange. From the results of FAHM, it can be concluded that a higher level of environmental humidity can disturb the physiological processes of birch under certain conditions, but silver birch as a plastic species is able to adapt to these changes.
Suurenenud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula) lehtede anatoomilisele ehitisele
(Tartu Ülikool, 2012) Alber, Meeli; Sellin, Arne, juhendaja
Suurenenud õhuniiskuse mõju hübriidhaava (Populus tremula L.x P. tremuloides Michx.) hüdraulilsele juhtivusele
(Tartu Ülikool, 2014) Kook, Kadi; Sellin, Arne, juhendaja
Valguse spektraalsed muutused taimkattes ja nende mõju taimede talitlusele
(Tartu Ülikool, 2014) Papp, Kaisa; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Valguse spektri mõju arukase (Betula pendula Roth) lehtede gaasivahetusele ja hüdraulilisele juhtivusele
(Tartu Ülikool, 2016) Papp, Kaisa; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas valguse spektraalsed omadused mõjutavad arukase lehtede ja võrsete talitlust. Taime võrseid eksponeeriti valgele, punasele ja sinisele valgusele. Tulemustest selgus, et õhulõhede juhtivus (gS), lehe (KL) ja oksa (võrse telje) hüdrauliline juhtivus (KB) ning sisemine veekasutuse efektiivsus (IWUE) sõltusid valguse kvaliteedist. Samuti uuriti, kas võrse asend võras mõjutab nimetatud funktsionaalseid tunnuseid. Selgus, et gS, IWUE ja KL puhul osutus võra asend oluliseks, KB puhul aga mitte. KL ja gS olid varjulehtedes väiksemad kui valguslehtedes, IWUE aga suurem. Oksa gaasilise ning vedela faasi juhtivuste vahel esines positiivne seos. Kuna valgus- ja varjulehed on kasvu jooksul kohanenud erinevatele valgustingimustele on ka nende füsioloogiliste parameetrite tundlikkus valguse spektri suhtes erinev.
Veetransport ksüleemis ja selle uurimine puittaimedes akustilise meetodiga.
(Tartu Ülikool, 2014) Aaviksoo, Alice; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Võrsete veepotensiaali dünaamika erinevates keskkonnatingimustes kasvanud kuuskedel
(Tartu Ülikool, 1997) Pensa, Margus; Sellin, Arne, juhendaja