Sirvi Autor "Sepp, Siim-Kaarel" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede stressitaluvuses
(Tartu Ülikool, 2020) Sui, Simone; Öpik, Maarja; Sepp, Siim-Kaarel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Enamik maismaataimi on arbuskulaarmükoriissed. Arbuskulaarne mükoriisa on sümbioos taimejuure ja krohmseente (Glomeromycotina) vahel ning omab üliolulist rolli taimede toitainete kättesaadavuses ja omastamises. Lisaks on arbuskulaarsel mükoriisal teisigi tähtsaid funktsioone, näiteks taimede stressivastuste kujunemisel. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade arbuskulaarse mükoriisa tähtsusest ökosüsteemides ja taimede biootilise ja abiootilise stressitaluvuses.
Maakasutuse mõju arbuskulaarmükoriissete (AM) seente mitmekesisusele
(Tartu Ülikool, 2015) Sepp, Siim-Kaarel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Maakasutuse mõju arbuskulaarmükoriissete seente mitmekesisusele
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Siim-Kaarel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Plant mycorrhizal status indicates partner selectivity in arbuscular mycorrhizal interaction networks
(2024) Koorem, Kadri; Sepp, Siim-Kaarel; Bueno, C. Guillermo; Davison, John; Liu, Siqiao; Meng, Yiming; Semchenko, Marina; Vasar, Martti; Zobel, Martin; Moora, Mari
Mycorrhizal symbiosis, specifically arbuscular mycorrhiza, is one of Earth's oldest and most widespread symbiosis. Existing evidence suggests that plant species differ in their associations with mycorrhizal partners, with different species reported to be always (obligately mycorrhizal, OM), sometimes (facultatively mycorrhizal, FM) or never (non-mycorrhizal, NM) associating with arbuscular mycorrhizal (AM) fungi and this plant reliance on AM fungi is called plant mycorrhizal status. However, very little is known about how host plant mycorrhizal status shapes the network topology of interacting AM fungi. Here, we use a standardized sampling scheme to test whether plant species with different mycorrhizal statuses differ in mean AM fungal hyphal colonization and various indices of the AM fungal networks such as nestedness rank and resource range. We collected the roots and rhizosphere soil of 19 plant species representing five families. Each plant species was sampled from three distinct habitats. We determined AM fungal colonization in the roots and AM fungal community composition in roots and rhizosphere soil using molecular methods. We found that previously reported NM plant species had lower mean AM fungal colonization than FM plant species, but no differences were found between FM and OM plant species. Network analyses indicated that AM fungal communities in the roots of FM plant species had higher nestedness rank and resource range than networks associated with OM plant species, suggesting that OM plant species are more generalist regarding partner selection and interact with a wider range of fungal partners. Our results suggest that plant mycorrhizal status conveys useful information about the characteristics of AM fungal interaction networks, revealing that plant species consistently associated with AM fungi are less selective towards their fungal partners.
Soil eukaryotic community responses to land use and host identity
(2020-10-30) Sepp, Siim-Kaarel; Öpik, Maarja, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullaelustiku uurimine pole lihtne – lisaks sellele, et maa-alune elu jääb inimese igapäevasest tajuruumist kõrvale, on enamik mullas elutsevaid organisme kas mikroskoopilised või vähemalt piisavalt pisikesed, et nende leidmine, rääkimata liikide eristamisest, on keeruline. Õnneks tulevad siinkohal ökoloogidele appi DNA-põhised määramismeetodid. Selle tulemusena on tormiliselt arenema hakanud ökoloogiasuund, kus samaaegselt endisaegsete loodusuurijate tööga – kes kus elab? – uuritakse maapealsel elul põhinevate teooriate paikapidavust ka maa all. Doktoritöö käigus uurisin, kuidas mõjutab inimtegevus ühe olulise maa-aluse elustikurühma – peaaegu 80% maismaa taimeliikidega sümbioosis elavate arbuskulaarmükoriissete (AM) seente – elurikkust nii globaalsel skaalal ning Eestile omastes poollooduslikes kasvukohtades. Leidsin, et inimtegevusest (või selle tegevuse lõpetamisest) tingitud stress mõjutab suuresti koosluste koosseisu, kuid ei pruugi tingimata päädida vaadeldavate organismide liigirikkuse vähenemisega. Kuna liigilist koosseisu võib teatud lähenduses käsitleda koosluse funktsiooni indikaatorina, leidsin, et inimtegevuse mõju hindamiseks ei piisa pelgalt liikide loendamisest. Samuti leidsin, et looduslike ökosüsteemide AM seente liigirikkusele on inimtekkelistel häiringutel vastassuunaline mõju – vaesemates kasvukohtades elurikkust suurendav ning rikkamates vähendav. Puisniidul erinevaid organismirühmi uurides selgus, et inimtegevuse tõttu muutunud kasvukohtades muutuvad samaaegselt ja -suunaliselt mitmed päristuumsed organismirühmad, nii mükoriisaseened kui ka mullas elavad loomad. Lisaks leidsin vastupidiselt ootustele, et vaatamata enamiku taimeliikidega koos elavate AM seente väiksele globaalsele liigirikkusele (maismaa taimeliikide ning AM seeneliikide arvu suhe on umbes 300:1) ei ole taimejuurtesse „komplekteeritud“ AM seeneliikide kogum juhuslik, vaid mükoriisavõrgustikus eelistavad teatud peremeestaimed kindlaid seeneliike (või vastupidi).