Sirvi Autor "Sepp, Tuul, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment
(2023-05-15) Baines, Ciara; Sepp, Tuul, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Giraudeau, Mathieu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tugevaim kaitse suurekasvulistes ja pikaealistel liikidel. Näiteks kui inimeste vähkisuremus on umbes 17%, siis elevantidel on see alla 5%. Loomade risk haigestuda vähki ei sõltu mitte ainult elueast ja kehasuurusest, vaid ka keskkonnast. Reostus on nii inimeste kui ka teiste loomade vähki haigestumise riski suurendanud. Veekeskkonnas elavad loomad on reostuse vähki tekitava mõju osas eriti haavatavad, kuna reostus levib veekeskkonnas kiiresti ning kuhjub veekogude setetes. Oma doktoritöös uurisin reostuse ja vähitekke seoseid veeliikidel. Praeguseks on umbes 30 veeliigi puhul seost reostuse ja vähi vahel näidatud, kuid kõige paremini on see seos tõestatud kaladel. Kalad, kes kasvavad suureks ja elavad kaua, peavad suureks kasvamiseks vajalike geenide koopiate suuremat arvu kompenseerima vähikaitsegeenide koopiate arvu suurendamisega. Võrdlev uuring võimaldas ka ennustada, millised kalaliigid on kõige tugevama ja millised kõige nõrgema vähikaitsega. Merepõhjas elavate kalaliikide, jõelesta ja soomuslesta peal uurisin, miks on esimene neist liikidest vähile haavatavam kui teine. Leidsin, et vähi tekkeks peab jõelestadel olema alla surutud mitmete geenide avaldumise tase. Sama ei ole näha soomuslestade puhul. See viitab võimalusele, et jõelestadel on olemas vähikaitsemehhanismid, mis aitavad neil hoida madalamat vähitaset. Tänapäevases maailmas on looduslike vähikaitsemehhanismide mõistmine muutunud eriti oluliseks, kuna inimtekkelised keskkonnamuutused on suurendanud vähi esinemissagedust nii inimestel kui ka looduslikel liikidel. Liikide erineva haavatavuse mõistmine vähitekke kontekstis võib tulevikus aidata paremini mõista reostuse mõju looduslikele liikidele ning panustada ka parematesse regulatsioonimehhanismidesse, kaitsmaks looduslikke liike ja populatsioone väljasuremise eest.
Bird Colony: an Application for Collecting Spatial and Fitness Data from Seabird Colonies for Analysing Global Patterns
(Tartu Ülikool, 2025) Meitern, Richard; Sepp, Tuul, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Seabirds are vital indicators of environmental change due to their wide-ranging habitats and ecological sensitivity. Hence effective monitoring of seabirds is crucial for global understanding of environmental change. To better utilize the ongoing research efforts that collect data about seabird breeding there is a need for software tools that facilitate data collection in seabird research. This thesis introduces the Bird Colony application, a user-friendly tool developed with Flutter and Firebase to streamline data collection and management in seabird colony monitoring. Key features of the developed application include precise nest mapping, real-time data entry, and experiment management - all tailored to the specific needs of field researchers. The application's cross-platform compatibility and real-time database enable immediate data synchronization between researchers working in a colony. The open-source nature of the application promotes customization and collaboration within the developer community, potentially improving seabird research methodologies and conservation strategies in the long run. To test and validate the usefulness of the developed software the Bird Colony application has been effectively used on Kakrarahu islet, Estonia to improve the monitoring of its common gull (Larus canus) breeding colony. On Kakrarahu common gulls have been monitored for several decades — all in an effort to enhance the understanding of seabird populations and their responses to environmental change. By improving data collection methods and fostering collaboration among re-searchers, this application aims to contribute significantly to seabird conservation and ecological research worldwide.
Internal constraints on energy processing and their consequences: an integrative study of behaviour, ornaments and digestive health in greenfinches
(2022-07-06) Lind, Mari-Ann; Hõrak, Peeter, juhendaja; Sepp, Tuul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Evolutsioonilise ökoloogia üks peamisi eesmärke on mõista, millest tulenevad isenditevahelised erinevused ning kuidas need mõjutavad sigimisedukust ja ellujäämist. Toitainete omastamine, energia tootmine mitokondrites ja energiavarude mobiliseerimine mõjutavad organismi sisemist energiakäitlust. Looma energiavajadus varieerub sõltuvalt kellaajast, aastaajast (nt migratsioon, paljunemine) ja keskkonnatingimustest, seega on oluline tagada, et energia tootmine vastaks vajadusele. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida organismi sisemisi piiranguid energiakäitlusele ning piirangute mõju ellujäämisele, käitumisele ja sugulise valiku signaalidele rohevindil. Sooleparasiidid võivad vähendada toitainete imendumist seedesüsteemis. Esmakordselt kasutati seedefektiivsuse hindamiseks lindudelsteatokriti meetodit, mis on laia kasutuspotentsiaaliga ökoloogilistes uuringutes. Steatokriti meetod on lihtne, odav ja mitteinvasiivne ning võimaldab hinnata rasvade hulka väljaheidetes. Organismi energiavahetuse ning stressivastuse reguleerimisel mängivad olulist rolli hormoonid. Lindude peamise glükokortikoidhormooni kortikosterooni (KORT) tase oli keskmiselt 20% madalam laboris kasvanud sulgedes kui looduses kasvanutes. Isenditel kel oli kõrgem sulgede KORT tase looduses oli see kõrgem ka laboris. Kuna KORT seostus ka ellujäämise ja käitumisega, võib KORT peegeldada energiavajaduste varieeruvust isendite vahel. Kollane ja punane karotenoidsetel pigmentidel põhinev sule- või nahavärvus on paljudel loomadel sugulise valiku tunnus. Rohevintide kollasemad suled ei olnud seotud mitte ainult toitainete imendumisega seedesüsteemis, vaid ka parema võimega karotenoide muundada või sulgedesse ladustada. Toidust omastatud karotenoidide modifitseerimine toimub arvatavalt mitokondris ning karotenoidsed signaalid võivad seega signaliseerida isendi võimekust energiat toota. Samuti on võimalik, et mikrobioomi toodetud ained võivad mitokondrite tööd mõjutades mõjutada karotenoidseid tunnuseid. Kokkuvõttes selgus, et energiakäitluse ning ellujäämist ja paljunemisedukust mõjutavate tunnuste üheaegne uurimine aitab paremini mõista isenditevaheliste erinevuste põhjuseid.
Käitumine elutempo sündroomi kontekstis: linnastumise roll isiksuse lahtihaakimisel elutempost
(Tartu Ülikool, 2018) Lehtsaar, Olger; Sepp, Tuul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Multidimensionality of aging in a long-lived seabird
(2018-10-10) Urvik, Janek; Sepp, Tuul, juhendaja; Hõrak, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Looduslik valik soosib kõige kohasemaid. Parim kohasuse mõõt on aga elu jooksul saadud järglaste arv. Seega peaks looduslik valik suunama kõik liike arenema järjest pikaealisemateks ning viljakamateks. Ometi on loomariigis väga erinevate viljakuste ning eluigadega liike. Seda seetõttu, et looduslikus keskkonnas on limiteeritud ressursid ning iga loomaliik peab neid ressursse oma väliskeskkonda arvestades kõige paremini ära kasutama – esineb lõivsuhe keha eest hoolitsemise ja sigimispingutuse vahel. Vananemist on seni peamiselt uuritud lühiealistel mudelorganismidel, kelle elukäiku on kujundanud pikaealistest liikidest erinevad lõivsuhted. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on kindlaks teha lõivsuhteid mis pikaealise linnuliigi vananemist suunavad. Doktoritööst selgub, et kalakajaka kui pikaealise linnuliik investeerib veel kõrges vanuseski rohkelt ressursse keha eest hoolitsemisesse. Töösse kaasatud uuringutest on näiteks selgunud, et vanemad linnud ei erine noorematest oma võime poolest oksüdatiivse stressi vastu võidelda ehk elutegevuseks kasutatava hapniku potentsiaalselt toksilisele mõjule vastu hakata. Samuti suudavad vanemad linnud sama või isegi suurema efektiivsusega oma sulestiku eest hoolt kanda, kuna nende päranipunääre (sulgi kulumise ja parasiitide eest kaitsvat nõret tootev nääre) on noorematest liigikaaslastest isegi suurem. Samas investeerivad kalakajakad vanuse kasvades üha vähem ressursse järglaste saamisesse. Seda juba partneri meelitamise staadiumis, kuna vanematel kalakajakatel on väiksemad laigud tiivaotstel. Nende laikude suurus aga näitab usaldusväärselt isendi kvaliteeti, kuna ennustab suremistõenäosust. Erinevas vanuses emalindude munade koostist uurides selgus aga, et vanemad linnudladustavad oma munadesse vähem karotenoide. Karotenoidid on seotud vastupanuga hapniku mürgisele toimele ning ehk seetõttu on varem ka näidatud nende positiivset mõju järglaste suurusele. Seega on pikaealistele liikide edule tähtsam pikk, terve eluiga, kui maksimaalse hulga järglaste saamine.
Oksüdatiivse seisundi markerite varieeruvus kalakajakal (Larus canus): seosed vanuse ja suremusega
(Tartu Ülikool, 2014) Urvik, Janek; Sepp, Tuul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Reostunud elupaikadega seotud biokeemilised kaitsemehhanismid elusorganismidel: kohastumused, plastilised vastused ja nendega seotud lõivsuhted
(Tartu Ülikool, 2020) Abel, Maiken; Sepp, Tuul, juhendaja; Baines, Ciara, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade reostunud elupaikades elavate elusorganismide võimekusest kohaneda ja kohastuda reostunud elukeskkonnaga. Töö eksperimentaalosas hinnatakse reostunud Purtse jões ja puhtamas Kunda jões elava hariliku trullingu (Barbatula barbatula) seisundit ning võimalikke kaitsekohastumusi ja kaitsekohastumuste hinda. Kaitsemehhanismide uurimiseks kasutati maksa glutatiooni kontsentratsiooni. Tulemustest ilmnes, et reostunud jõe kalade maksades ei esinenud kõrgemat glutatiooni kontsentratsiooni, kuid reostunud jõe kaladel oli suurem maks. Kehapikkuses, massis ja konditsioonis olulist erinevust kalade vahel ei leitud. Sugude võrdluses selgus, et isastel isenditel on kõrgem glutatiooni tase maksas kui emastel isenditel