Browsing by Author "Sibul, Roberta"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel
    (Tartu Ülikool, 2018) Sibul, Roberta; Tammeveski, Kaido; Kibena-Põldsepp, Elo; Ratso, Sander; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös uuriti hapniku redutseerumist lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel (grafiit, grafeenoksiid, kommertsiaalselt kättesaadav grafeen) aluselises keskkonnas. N-dopeeritud katalüsaatorite sünteesil kasutati uudse lähenemisviisina süsinikmaterjalide kuulveskis jahvatamist ditsüaandiamiidi juuresolekul. Samuti uuriti töös sideaine (Nafioni) mõju nii dopeerimata kui ka dopeeritud materjalidele. Katalüsaatormaterjalide iseloomustamiseks kasutati kõrglahutusega skaneerivat elektronmikroskoopiat, röntgenfotoelektronspektroskoopiat, lämmastiku adsorptsiooni analüüsi, induktiivsidestunud plasma massispektromeetriat ja pöörleva ketaselektroodi meetodit. Tulemustest selgus, et kõik lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalid olid kõrgema aktiivsusega kui dopeerimata süsinikmaterjalid. Lisaks täheldati, et Nafioni kasutamine inhibeeris nii dopeerimata kui ka N-dopeeritud grafiidi aktiivsust hapniku redutseerumisel.
  • Thumbnail Image
    Item
    Hapniku redutseerumine lämmastikuga dopeeritud rauda või väävlit sisaldavatel grafeenipõhistel materjalidel
    (Tartu Ülikool, 2020) Sibul, Roberta; Tammeveski, Kaido; Kibena-Põldsepp, Elo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas magistritöös uuriti hapniku redutseerumist rauda ja lämmastikku sisaldavatel süsinikmaterjalidel aluselises ja happelises keskkonnas ning väävlit ja lämmastikku sisaldavatel materjalidel aluselises keskkonnas. Katalüsaatormaterjalide omaduste iseloomustamiseks kasutati järgnevaid füüsikalisi meetodeid: skaneeriv elektronmikroskoopia, induktiivsidestunud plasma massispektromeetria, röntgenfotoelektronspektroskoopia, N2 adsorptsiooni/desorptsiooni analüüs, röntgendifraktsioonanalüüs, Ramani ja 57Fe Mössbaueri spektroskoopia. Elektrokeemiliste omaduste iseloomustamiseks kasutati pöörleva ketaselektroodi meetodit ning viidi läbi katsed prooton- ja anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides. Tulemustest selgus, et nii raua ja lämmastikuga kui ka väävli ja lämmastikuga dopeerimine tõstab süsinikmaterjali elektrokatalüütilist aktiivsust