Browsing by Author "Siimets-Gross, Hesi"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Das „Liv-, Est- und Curlaendische Privatrecht” (1864/65) und das römische Recht im Baltikum
    (2011-05-31) Siimets-Gross, Hesi
    Doktoritöös käsitletakse Rooma õiguse kehtivust 19. sajandi Balti provintsides enne ja pärast Balti Eraseaduse (BES) jõustumist. BESi on iseloomustatud senikehtinud õiguse koguna – selle väite paikapidavust on töös analüüsitud ümbertöötamise instituudi näitel. Töös jõuti järeldusele, et väide ei pea alati paika. Samas ei saa ka öelda, et BES oleks läbinisti kehtinud õigust reforminud seadustik. Igal üksikjuhul tuleb aga kontrollida, kas tegemist oli varem kehtinud õiguse koondamise või uue kehtestamisega. Teiseks on töös uuritud senikehtinud õiguste, m.h Rooma õiguse, ning uue õigusallika ‚kodifikatsioon’ vahekorda ning viimase mõju Rooma õiguse kehtivusele. Võiks arvata, et BESi mõju senistele õigusallikatele oli samasugune nagu mujal Euroopas ja et Rooma õigus kaotas senise staatuse kehtiva subsidiaarõigusena. Nii oligi kodifitseeritud Rooma õiguse puhul – see muutus provintsiaalõiguseks. Erandjuhul, lünga puhul aga kinnitati seniste subsidiaarõigust, k.a Rooma õiguse kehtivust. Siiski muutus Rooma õigus nüüd teaduse jaoks ainult õigusajalukku kuuluvaks õiguseks. Rooma õiguse osakaalu BESis hinnati 19. sajandil väga suureks. Hiljuti väitis aga M. Luts, et BES ei tähendanud mitte „Rooma õiguse teist retseptsiooni“, vaid „esimesele retseptsioonile kindlate piiride seadmist“. BESi koostaja F. G. v. Bunge kirjutisi analüüsides selgus, et nendes on toetuspunkte mõlema seisukoha kinnituseks ja et tema arvamus on aja jooksul muutunud. Bunge tegevust BESi koostamisel ja Rooma õiguse osakaalu on töös analüüsitud väljavalitud instituutide pinnalt. Selleks on kontrollitud BESi roomaõiguslike viidete vastavust artiklitekstile ja artiklitekstide päritolu. Rooma õiguse viited artiklitekstide all osutusid sageli asjakohatuteks, samas oli enamasti siiski vähemalt üks neist õige. Viidete eesmärk oli esiteks täita ettenähtud juhist ja näidata, et BES on varemkehtinud õiguse kogu. Teiseks aga legitimeerida seadustikku nii Vene keskvõimu kui kohalike juristide silmis. Artiklite päritolu uurides oli võimalik parandada seniseid seisukohti BESi eeskujude osas. Hoolimata ohtratest allikaviidetest ja Rooma õiguse õpikute kasutamisest tuleb nõustuda M. Lutsuga, et pigem on Rooma õigusele BESis selged piirid kehtestatud.