Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Sild, Minna" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16-26-aastaste noorte vaimsele tervisele
    (Tartu Ülikool, 2024) Sild, Minna; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Magistritöös analüüsisin Eestis veebruaris 2023 a. Peaasi.ee noortekeskuse poolt kasutusele võetud Peahea lühisekkumise mõju noorte vaimsele tervisele esimesel piloteerimise perioodil. Tegemist on kvaasieksperimentaalse uuringuga, kus valim kaasati päriselu keskkonnast. Peahea aluseks oleva Austraalia päritolu BIYMH sekkumise mõju on uuritud vähe, kuid tulemused on üldjoontes positiivses suunas. Käesoleva magistritöö valim koosnes 136 inimesest (90% naisi, keskmine vanus 22,2 aastat). Noored said Peahea teenuse raames 1-7 nõustamiskohtumist (keskmiselt 5,4). Mõju hindamiseks uurisin kohandatud EEK-2 küsimustike skooride muutust enne ja pärast Peahea lühisekkumist. Tulemused näitasid, et kohandatud EEKide skoorid vähenesid statistiliselt olulisel määral nii järel1 (N=136) mõõtmispunktis [F(1,135)=235,30; p<0,001; η²p =0,64)] kui järel2 (N=48) mõõtmispunktis [F(1,703;80,032)=45,71; p<0,001; η²p =0,49)]. Kõikidel kasutatud alaskaaladel (depressioon, üldistunud ärevus, uni, sotsiaalfoobia) oli skooride vähenemine mõlemas järelmõõtmise ajapunktis statistiliselt oluline. Kõige rohkem paranesid skoorid noortel, kes registreerimisel märkisid ära nii ärevuse kui depressiooni tunnused. Lisaks uurisime vaimse tervise häirituse raskusastet enne ja pärast sekkumist kasutades EEK-2 skaalade äralõikepunkte. Kui enne sekkumist olid keskmised skoorid ja statistiliselt oluline hulk noori alaskaaladel ülalpool äralõikepunkti viidates vaimse tervise häire olemasolule, siis vahetult pärast sekkumist liikus statistiliselt oluline hulk noori ning keskmised skoorid allapoole äralõikepunkti, viidates vaimse tervise häirituse olulisele vähenemisele. Järel2 mõõtmisel jäi efekt püsima üldistunud ärevuse ja sotsiaalfoobia alaskaaladel, aga mitte depressiooni ja une alaskaaladel. Järelduste tegemisel tuleb olla konservatiivne oluliste piirangute tõttu. Tulevikus tuleks lühisekkumise uurimisel parandada andmekogumise ja uuringu protokollide rangust, suurendada valimit ning kaasata kontrollgrupp.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet