Sirvi Autor "Silm, Siiri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics in Tartu, Estonia
(Tartu Ülikool, 2024) Cai, Xiao; Silm, Siiri, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The bike share system offers a wide range of benefits to promote human mobility. However, many bike share systems favor particular demographic groups (e.g., younger people and males), suggesting that the resulting benefits are not equally distributed among the public. To this end, the goal of this thesis is to empirically examine the differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics (i.e., land use, transport infrastructure, and population distribution) in Tartu, Estonia. For doing so, non-parametric tests (i.e., the Mann-Whitney U test and the Kruskal-Wallis H test) and the hot spot analysis were conducted to investigate the gender-based and age-based differences in bike-sharing usage; an explainable machine learning regression algorithm (i.e., gradient boosting decision trees) was used to examine the complex relationships between station-surrounding characteristics and bike-sharing usage by eight demographic groups. The findings suggest that bike-sharing usage varied among eight demographic groups in general; bike-sharing usage by varying demographic groups was differently influenced by various station-surrounding characteristics. The floor area ratio and the proportion of commercial land played the most important role in increasing bike-sharing usage. Other relative important characteristics included the proportion of public land, bike lanes, the number of foreigner residents, and population composition. Especially, it found that bike lanes were of particular concern to female users due to road safety issues; the population distribution of senior residents around bike stations played a particularly important role in increasing their use of the bike share system when compared to other age groups. These findings can provide the bike share system owner with significant insights into interventions for increasing bike-sharing usage of groups with specific demographics, so that inclusivity and equity in urban transportation could be promoted.
Ethnic segregation in out-of-home non-employment activity locations during public and national holidays: a study with mobile phone data
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Mooses, Veronika; Ahas, Rein, juhendaja; Silm, Siiri, juhendaja; University of Tartu. Department of Geography; University of Tartu. Faculty of Science and Technology
Hoonete funktsioonid inimeste liikumise mõjutajana Tallinna kesklinna näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Vaino, Jaanika; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Linnaruumi ajalise kasutuse vanuselised erinevused Tallinnas
(Tartu Ülikool, 2016) Kuusk, Henri; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data
(2021-12-10) Puura, Anniki; Silm, Siiri, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elamine võrgustunud ühiskonnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendatud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kui teooria ja meetodi kaasamist. Töö eesmärk on saada uusi teadmisi isikliku sotsiaalse võrgustiku ja ruumilise mobiilsuse seostest. Töö aluseks on kahte tüüpi mobiiltelefonide andmed: mobiilsideoperaatorite ja nutitelefoni rakenduse abil kogutud andmed. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo (kõnetoiminguid algatanud ja vastu võtnud kasutajate anonümiseeritud koodid, kõnetoimingute teostamise aeg) ja asukohtade teave võimaldab neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seoste analüüsimiseks. Doktoritöö uuringud keskenduvad seostele Eestis ja andmed on kogutud erinevatel ajavahemikel aastatel 2013–2017. Töö üldine tulemus näitab, et ruumiliselt ulatuslikumate isikliku võrgustikuga inimesed liiguvad laiaulatuslikumalt. Tüpoloogilise lähenemisega eristub võrgustike paiknemise ja ruumilise mobiilsuse alusel kolm tüüpi: ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja suur mobiilsus; ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja vähene mobiilsus; ning ruumiliselt kontsentreeritud võrgustikud ja vähene mobiilsus. Sellest lähtuvalt ei ole kõik hajusalt paiknevate võrgustikega inimesed väga liikuvad. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonnaliikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elukoha piirkonna rahvastikutihedus. Tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsusi, näiteks etnilist segregatsiooni või ligipääsetavust.
Ruumikasutuse etnilis-vanuselised erinevused Eestis
(Tartu Ülikool, 2014-08-11) Reinla, Siim; Silm, Siiri, juhendaja
Sündide sesoonsus 18. sajandi II poolel Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Jaansalu, Aile; Pae, Taavi, juhendaja; Silm, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tallinna eesti-, eesti-vene ja venekeelsete koolide õpilaste vaba aja ruumikasutus
(Tartu Ülikool, 2016) Kirspuu, Liana; Silm, Siiri, juhendaja
Töökoha asukoha mõju inimeste linnaruumi kasutusele
(Tartu Ülikool, 2013) Veiler, Mirjam; Silm, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Towards a more comprehensive understanding of ethnic segregation: activity space and the vicious circle of segregation
(2021-05-05) Mooses, Veronika; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rahvusrühmade ruumiline eraldatus ehk segregatsioon on teema, mis on sotsiaalteadlaste ja geograafide huviorbiidis olnud alates XX sajandi esimesest poolest. Hoolimata erinevatest meetmetest ja integratsioonipoliitikatest, on segregatsioon paljudes Euroopa linnades kahanemise asemel hoopis tõusnud, sealhulgas ka Eestis. Kui varasemalt keskenduti erinevate rahvusrühmade elukohtade paiknemisele, siis uute segregatsiooniteooriate ja andmeallikate valguses püütakse protsessi mõista komplekssemalt, hõlmates inimese kõiki tegevuskohti (kogu tegevusruumi). Käesoleva doktoritöö eesmärk on ruumilist eraldatust paremini mõista, analüüsides eestikeelse enamusrahvuse ja venekeelse vähemusrahvuse suhtluskeele, sotsiaalvõrgustike ja tegevusruumi vahelisi seoseid. Töös on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid aastatest 2007-2016. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on anonüümsed inimeste kõnetoimingute asukohaandmed mobiilsidemasti täpsusega. Töö tulemused näitasid, et etniline segregatsioon eesti ja vene keelsete inimeste vahel on Tallinnas suurim elukohas, keskmine töökohas ja madal teistes tegevuskohtades, mis asuvad väljaspool elu- ja töökohta. Ruumiline eraldatus on suurim nooremates vanusegruppides. Eestikeelsete inimeste tegevusruum on Eestis ulatuslikum kui vene keele kõnelejatel, ent välismaale reisivad vene keele kõnelejad rohkem. Töö näitas, et erinevate keelegruppide ruumikasutus on tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustikega. Näiteks pühade ajal ruumiline eraldatus kasvab, eriti väljaspool Tallinna, mil vene keele kõnelejad liiguvad piirkondadesse, kus elab rohkem vene rahvusest inimesi. Tööst tulenevalt võiks rahvuste või keelegruppide üleste sidemete tekkimist pidada oluliseks hoovaks segregatsiooni nõiaringi katkestamiseks ja integratsiooni edendamiseks, mida omakorda soodustab ühtses Eesti koolisüsteemis õppimine.
Väliskülastajate riskiallikatele eksponeerituse ajaline varieeruvus
(Tartu Ülikool, 2014-08-11) Kanarbik, Martin; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja