Sirvi Autor "Simovart, Mari Ann, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 42
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Alltöövõtja avalduse alusel peatöövõtjale lepingulise makse peatamine – õiguslik olemus ehitustööde hankelepingus(Tartu Ülikool, 2018) Pallo, Ergo; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Alltöövõtjatele tasude tagamine. Hankedirektiivide eesmärk vs riigisisene regulatsioon – kas kaitse või katse?(Tartu Ülikool, 2018) Kase, Angela; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Ärisaladust sisaldava pakkumuse avalikustamiskohustus ja kohustuse rikkumise vaidlustamine(Tartu Ülikool, 2024) Kull, Hendrik; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondKirje Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law(2023-07-11) Härginen, Kadri; Ginter, Carri, juhendaja; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondRiigihanked on Eestis õigustatult pideva meedia tähelepanu all. Avalikkusel on õigus teada, kuidas valitsejad käivad ümber meie kõigi ühise rahakotiga. Seda enam, et riigihangetesse suunatava raha hulk on iga-aastaselt väga suur ning vead selle kasutamisel ühiskonda laiemalt riivavad. Viimasel ajal on eriti aktuaalsed ranged eurotoetuste tagasinõuded. Mõnikord võivad vead riigihangete korraldamisel kõigutada ka ministritooli. Kohtupraktika pakub näiteid, kus töösuhteid on lõpetatud töötajate eksimuste tõttu riigihangete reeglite järgimisel. Ka on hankijate töötajaid riigihankeõiguslike rikkumiste tõttu kriminaalkorras karistatud. Kõik need elulised olukorrad taanduvad doktoritöös käsitletavale küsimusele – milline on hoolas hankija? EL riigihankereeglid on kehtinud juba aastast 1971, mistõttu võiks eeldada, et tegemist pole enam novaatorliku, vaid ammu lahendatud küsimusega. Nii see aga ei ole. Euroopa Liidu riigihankeõigus täna sellele küsimusele ei vasta. Ka valdkondlikus õiguskirjanduses puudub hankija hoolsuskohustuse terviklik käsitlus. Vastupidi, õigusteadlased on maininud hankija hoolsust erinevates juhuslikes hankija tegevust puudutavates etappides. Seega puudub täna EL riigihankeõiguses ühtne õigusteaduslik arusaam hankija hoolsuskohustusest kui kontseptsioonist. Seetõttu töötasin doktoritöö raames läbi Euroopa Kohtu otsuseid, mis käsitlevad otseselt või kaudselt nõudeid hankija hoolsusele. Nende pinnalt tegin järeldusi hoolsa hankija kontseptsiooni üldise olemuse, allikate, eesmärkide ja ka täpsemate elementide kohta. Leidsin, et hankija hoolsuskohustus EL riigihankeõiguses on valdkondlik organisatsioonipõhine hoolsuskohustus. Selle eesmärk on tagada EL riigihankepõhimõtete rakendamise kaudu EL siseturu toimimine. Nii laieneb hoolsuskohustus EL õiguses hankijatele kui organisatsioonidele, mitte üksikisikutele ning tegemist ei ole üleüldise inimliku hoolsuskohustusega, vaid EL riigihankeõiguse kontekstis aktiveeruva kohustusega. Hankija hoolsuskohustuse eesmärgist tulenevalt peab hankija tegevus olema alati kantud püüdest eelistada hankelepingu sõlmimise avamist laiemalt kogu EL siseturule. Samuti tagada, et pakkujaid ei jäetaks kergekäeliselt riigihangetest kõrvale. Kuigi selline üldistus tundub iseenesestmõistetav, pakub Euroopa Kohtu praktika mitmeid näiteid, kus hankijad teevad täna samu vigu, mis 25 aastat tagasi. Kuna neis näidetes on regulatsioon püsinud direktiivides muutumatuna, tuleb järeldada, et hankeõigusliku teadmuse ülekanne on puudulik. Oma osa on ka sellel, et EL riigihankeõigus ei näe direktiivides ette selgeid nõudeid hankija hoolsusele. Hankija hoolsuskohustuse kohaldumisalaks saab pidada neid olukordi, mida EL riigihankedirektiivid otsesõnu ei reguleeri, kuid kuhu Euroopa Liidu Kohus on laiendanud EL riigihankepõhimõtete kohaldumise või kuhu EL riigihankepõhimõtted direktiivide regulatsiooni kõrval ilmselgelt laienevad. Selliselt käivitub hankija hoolsuskohustus eelkõige piiripealsetes olukordades, kus tuleb hoolega analüüsida, kas riigihankereeglid kohalduvad ning kui, siis kuidas neid ilma direktiividest tulenevate juhisteta iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel rakendada. Lõplikku hankija hoolsuskohustuse ulatust pole täna võimalik defineerida. Hankijatel tuleb arvestada, et selle areng on ja jääb dünaamiliseks.Kirje Ebaõigluse kontrollist välistatud lepingu põhiobjekti ja hinda määratlevate tüüptingimuste tõlgendamiskriteeriumid(Tartu Ülikool, 2013) Sulin, Laura; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. ÕigusteaduskondKirje Ehituse hakelepingu tähtaja muutmine uute riighankedirektiivide valguses(Tartu Ülikool, 2015) Kongi, Kristel; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. ÕigusteaduskondKirje Elektrimüüja vahetuse mudeli puudused õiguslikus regulatsioonis(Tartu Ülikool, 2015) Loitme, Siim; Kukke, Moonika, juhendaja; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. ÕigusteaduskondKirje Ettevõtja kõrvaldamine riigihankest konkurentsieelise tõttu(Tartu Ülikool, 2019) Koroljov, Dmitri; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondKirje Euroopa Liidu riigihankeõiguse normide rikkumise mõju hankelepingu kehtivusele(Tartu Ülikool, 2015) Fels, Erki; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond;Kirje Halduskoostöö seaduse § 12 kohaldamine riigihanke menetlustes(Tartu Ülikool, 2020) Liiv, Meelika; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankelepingu muutmine ettenägematutel asjaoludel ja hankelepingu lõpetamise õiguslikud riskid(Tartu Ülikool, 2021) Lepikult, Kadri; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankelepingu muutmise lubatavus riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktide 1, 2, 3 ja 7 alusel(Tartu Ülikool, 2023) Saluveer, Gregor; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondKirje Hankelepingu ülevõtmise lubatavus Euroopa Liidu õiguse ja riigihangete seaduse alusel(Tartu Ülikool, 2013) Suurkivi, Kadri; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. ÕigusteaduskondKirje Hankemenetlusest kõrvaldamine pakkuja poolt varasema hankelepingu rikkumise tõttu: materiaal- ja menetlusõiguslik regulatsioon Euroopa Liidu ja Eesti riigihankeõiguses(Tartu Ülikool, 2018) Jakob, Kaisa; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankija kaalutlusõigus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel(Tartu Ülikool, 2022) Raja, Teele; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankija kaalutlusõiguse teostamise piirid sotsiaalsete eesmärkidega riigihangete läbiviimisel(Tartu Ülikool, 2021) Rähn, Johanna; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankija pädevus heastamise meetmete kontrollimiseks(Tartu Ülikool, 2017) Täär, Karin; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondKirje Hankija piirid ettevõtjalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide nõudmisel kui kaalutlusõiguse kasutamisel riigihanke menetluses(Tartu Ülikool, 2020) Piirisaar, Marit; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Hankijapoolne hankelepingu lõpetamine selle lubamatu muutmise korral(Tartu Ülikool, 2016) Korindt, Marek; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.Kirje Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange – kehtiv regulatsioon, selle muutmise kavatsus ning seos kaitsehangete ideoloogiaga(Tartu Ülikool, 2021) Jaansalu, Triin; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »