Sirvi Autor "Sohar, Kristina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Oak dendrochronology and climatic signal in Finland and the Baltic States
(2013-10-23) Sohar, Kristina
Puude aastarõngastes on talletunud mineviku keskkonnatingimused. Nende põhjal saab mõista mineviku kliimat ja ennustada võimalikke tulevikuarenguid. Käesolev väitekiri analüüsib ilmastiku mõju hariliku tamme (Quercus robur L.) radiaalsele juurdekasvule liigi levila põhjapiiril Soomes ja Eestis ning kirjeldab tamme maltspuidu varieeruvust Läänemere idakaldal Soomes ja Baltimaades. Töös esitatakse esimene üle-eestiline tammekronoloogia (1646–2011) ning Soome, Läti, Leedu tammekronoloogiad. Eestis kasvava tamme juurdekasvumuster on sarnane naaberriikides ja isegi Põhja-Poolas kasvavate tammedega. Seega, neid tammekronoloogiaid saab dendrokronoloogilises dateerimises teatud üldistuses üksteisega asendada. Soomes ja Baltimaades varieerub tammede maltspuit 95% tõenäosusega vahemikus 6–19 aastarõngast. Maltspuit on tammepuidust esemetel ja ehituspuidus sageli eemaldatud või kõdunenud, kuid koorealuses puiduosas asuvad noorimad aastarõngad. Seetõttu võimaldab esitatud hinnang tõsta Läänemere idakalda tammepuidust arhitektuuri- ja kunstiobjektide dendrokronoloogiliste vanusemäärangute täpsust. Väitekirjas näidatakse, et liigi levila põhjapiiril tammede juurdekasvu mõjutab suve ilmastik. Täpsemalt, Lõuna-Soome ja Lääne-Eesti õhukestel põuakartlikel muldadel kasvavad tammed sõltuvad positiivselt suve sademete hulgast. Soome tammede hääbumise üheks põhjuseks võib pidada viimastel aastakümnetel sagenenud põudasid. Teisalt, Kirde-Eestis, kus tammed kasvavad tüsedatel põuakindlatel muldadel, veepuudus tammede kasvu ei pärsi ning mõjule pääseb suve alguse temperatuur. Kagu-Eesti puud sõltuvad nii suve sademetest kui ka temperatuurist. Väitekirjas esitatud Lääne-Eesti sademete rekonstruktsioon on esimene puude juurdekasvu põhjal koostatud Eesti mineviku kliima mudel. Mudeli arvutatud ekstreemumaastad kattuvad ajalooallikates toodud äärmuslike ilmastikuoludega rahuldavalt. Seega saab nii tuvastada mineviku ekstreemseid põua- ja vihma-aastaid.
Veerežiimi häiringute ja ilmastiku mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaalsele juurdekasvule Lehtmetsa soo näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Erikson, Kärt; Läänelaid, Alar; Kull, Ain; Sohar, Kristina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond