Sirvi Autor "Sohar, Kristina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of Water Table Fluctuation on Greenhouse Gas Emissions from Wetland Soils in the Peruvian Amazon
(2021) Pärn, Jaan; Soosaar, Kaido; Schindler, Thomas; Machacova, Katerina; Muñoz, Waldemar Alegría; Fachín, Lizardo; Aspajo, José Luis Jibaja; Negron‑Juarez, Robinson I.; Maddison, Martin; Rengifo, Jhon; Dinis, Danika Journeth Garay; Oversluijs, Adriana Gabriela Arista; Fucos, Manuel Calixto Ávila; Vásquez, Rafael Chávez; Wampuch, Ronald Huaje; García, Edgar Peas; Sohar, Kristina; Horna, Segundo Cordova; Gómez, Tedi Pacheco; Muñoz, Jose David Urquiza; Espinoza, Rodil Tello; Mander, Ülo
Amazonian swamp forests remove large amounts of carbon dioxide (CO2) but produce methane (CH4). Both are important greenhouse gases (GHG). Drought and cultivation cut the CH4 emissions but may release CO2. Varying oxygen content in nitrogen-rich soil produces nitrous oxide (N2O), which is the third most important GHG. Despite the potentially tremendous changes, GHG emissions from wetland soils under different land uses and environmental conditions have rarely been compared in the Amazon. We measured environmental characteristics, and CO2, CH4 and N2O emissions from the soil surface with manual opaque chambers in three sites near Iquitos, Peru from September 2019 to March 2020: a pristine peat swamp forest, a young forest and a slash-and-burn manioc field. The manioc field showed moderate soil respiration and N2O emission. The peat swamp forests under slight water table drawdown emitted large amounts of CO2 and CH4. A heavy post-drought shower created a hot moment of N2O in the pristine swamp forest, likely produced by nitrifiers. All in all, even small changes in soil moisture can create hot moments of GHG emissions from Amazonian wetland soils, and should therefore be carefully monitored.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Importance of N2O in greenhouse gas budgets of tropical peatlands
(Frontiers in Environmental Science, 2025) Pärn, Jaan; Espenberg, Mikk; Soosaar, Kaido; Kasak, Kuno; Thayamkottu, Sandeep; Schindler, Thomas; Ranniku, Reti; Sohar, Kristina; Mander, Ülo; Melling, Lulie; Malaverri, Lizardo Fachín
Tropical peatland ecosystems significantly influence Earth’s climate through their greenhouse gas exchange. Permanently wet peatlands take up carbon dioxide in plants and accumulate organic carbon in soil but release methane. Man-made drainage of peat releases carbon dioxide and nitrous oxide. Exchange of the greenhouse gases in relationship with tropical conditions are poorly understood. This is a global-scale field study of fluxes of three greenhouse gases – carbon dioxide, methane and nitrous oxide – and their environmental drivers across the full moisture range of tropical peatlands. We show that net emission of carbon dioxide dominates greenhouse gas budgets in drained tropical peatlands while nitrous oxide emission is the second most important contributor. Tropical peat swamp forests in their natural wet states are large greenhouse gas sinks and should be a global conservation and restoration priority.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oak dendrochronology and climatic signal in Finland and the Baltic States
(2013-10-23) Sohar, Kristina
Puude aastarõngastes on talletunud mineviku keskkonnatingimused. Nende põhjal saab mõista mineviku kliimat ja ennustada võimalikke tulevikuarenguid. Käesolev väitekiri analüüsib ilmastiku mõju hariliku tamme (Quercus robur L.) radiaalsele juurdekasvule liigi levila põhjapiiril Soomes ja Eestis ning kirjeldab tamme maltspuidu varieeruvust Läänemere idakaldal Soomes ja Baltimaades. Töös esitatakse esimene üle-eestiline tammekronoloogia (1646–2011) ning Soome, Läti, Leedu tammekronoloogiad. Eestis kasvava tamme juurdekasvumuster on sarnane naaberriikides ja isegi Põhja-Poolas kasvavate tammedega. Seega, neid tammekronoloogiaid saab dendrokronoloogilises dateerimises teatud üldistuses üksteisega asendada. Soomes ja Baltimaades varieerub tammede maltspuit 95% tõenäosusega vahemikus 6–19 aastarõngast. Maltspuit on tammepuidust esemetel ja ehituspuidus sageli eemaldatud või kõdunenud, kuid koorealuses puiduosas asuvad noorimad aastarõngad. Seetõttu võimaldab esitatud hinnang tõsta Läänemere idakalda tammepuidust arhitektuuri- ja kunstiobjektide dendrokronoloogiliste vanusemäärangute täpsust. Väitekirjas näidatakse, et liigi levila põhjapiiril tammede juurdekasvu mõjutab suve ilmastik. Täpsemalt, Lõuna-Soome ja Lääne-Eesti õhukestel põuakartlikel muldadel kasvavad tammed sõltuvad positiivselt suve sademete hulgast. Soome tammede hääbumise üheks põhjuseks võib pidada viimastel aastakümnetel sagenenud põudasid. Teisalt, Kirde-Eestis, kus tammed kasvavad tüsedatel põuakindlatel muldadel, veepuudus tammede kasvu ei pärsi ning mõjule pääseb suve alguse temperatuur. Kagu-Eesti puud sõltuvad nii suve sademetest kui ka temperatuurist. Väitekirjas esitatud Lääne-Eesti sademete rekonstruktsioon on esimene puude juurdekasvu põhjal koostatud Eesti mineviku kliima mudel. Mudeli arvutatud ekstreemumaastad kattuvad ajalooallikates toodud äärmuslike ilmastikuoludega rahuldavalt. Seega saab nii tuvastada mineviku ekstreemseid põua- ja vihma-aastaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soil moisture and microbiome explain greenhouse gas exchange in global peatlands
(Scientific Reports, 2025) Pärn, Jaan; Thayamkottu, Sandeep; Öpik, Maarja; Bahram, Mohammad; Tedersoo, Leho; Espenberg, Mikk; Davison, John Alexander; Kasak, Kuno; Maddison, Martin; Niinemets, Ülo; Ostonen, Ivika; Soosaar, Kaido; Sohar, Kristina; Zobel, Martin; Mander, Ülo
Earth's climate is tightly connected to carbon and nitrogen exchange between the atmosphere and ecosystems. Wet peatland ecosystems take up carbon dioxide in plants and accumulate organic carbon in soil but release methane. Man-made drainage releases carbon dioxide and nitrous oxide from peat soils. Carbon and nitrous gas exchange and their relationships with environmental conditions are poorly understood. Here, we show that open peatlands in both their wet and dry extremes are greenhouse gas sinks while peat carbon/nitrogen ratios are high and prokaryotic (bacterial and archaeal) abundances are low. Conversely, peatlands with moderate soil moisture levels emit carbon dioxide and nitrous oxide, while prokaryotic abundances are high. The results challenge the current assumption of a uniform effect of drainage on greenhouse gas emissions and show that the peat microbiome of greenhouse-gas sources differs fundamentally from sinks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veerežiimi häiringute ja ilmastiku mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaalsele juurdekasvule Lehtmetsa soo näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Erikson, Kärt; Läänelaid, Alar; Kull, Ain; Sohar, Kristina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond