Sirvi Autor "Soidla, Indrek, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Aastatel 2015-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusuuringute aruannete metoodikakirjelduste analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd võimaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringud ja nendes sisalduvate kvantitatiivsete küsitlusuuringute raportites esitatud metoodikakirjeldused lugejal hinnata nende uuringute metoodika, andmete ja tulemuste kvaliteeti. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin asjakohase kirjandusega, määratlesin rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, mis sisaldasid küsitlusuuringute tulemuste raporteerimise nõudeid ja koostasin kaks erinevat kodeerimisjuhendit, et nendes olevate nõuete erinevast detailsusest tulenevaid hinnanguid võrrelda ja näidata, kuidas vastavad uuringute metoodikakirjeldused erinevate eeskirjade nõudmistele. Kodeerimisjuhendites olevad muutujad kirjeldasid, milline info peaks rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järgi olema küsitlusuuringu metoodika kohta uuringu aruandes avaldatud, et lugejal oleks piisav info, tegemaks järeldusi uuringu metoodika ja tulemuste kvaliteedi kohta. Eelnevast tulenevalt viisin läbi aastatel 2015–2022 koostatud aruannete, mis sisaldasid kvantitatiivseid küsitlusuuringuid, kontentanalüüsi. Kontentanalüüsi tulemusena selgus, kuivõrd detailselt oli käsitlevates aruannetes töö metoodika aspekte kirjeldatud. Peamisteks järeldusteks sain, et paljudes tähtsates aspektides, mis otseselt mõjutavad töö nii süstemaatilist kui ka juhusliku viga on käsitletud raportid detailivähesed või ebaselged. See uurimistöö on sotsioloogilisel maastikul oluline, et rõhutada võimallike puudujääke küsitlusuuringute metoodilistes kirjeldustes, mis omakorda võivad mõjutada tulemuste usaldusväärsust. Edaspidi tuleks uurida, kas teiste ministeeriumite tellimusel tehtud uuringud annavad sarnaseid või erinevaid tulemusi – mõnda sellist tööd on juba tehtud, näiteks Elen Lina (2022) oma Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüsis.
Andmete kvaliteet veebipaneelis tõenäosusliku valimiga veebipaneeli CRONOS näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Lillipuu, Liisi; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2025) Lina, Elen; Kasearu, Kairi, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.
Integratsiooni monitooringu eri aastate andmete võrreldavus - uuringumetoodika, ankeetküsimuste ja andmete esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Eamets, Liina; Soidla, Indrek, juhendaja; Vollmer, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Järeldava analüüsi eeldustele vastavus ja statistiliste järelduste adekvaatsus valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringutes aastatel 2013–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringuid, milles on kasutatud järeldavat analüüsi, metoodilist kvaliteeti, keskendudes sellele, kuivõrd on nendes täidetud järeldava statistika kasutamiseks vajalikud eeldused ning kas statistilised järeldused on esitatud selgelt ja sisukalt, võimaldades teha usaldusväärseid ja põhjendatud üldistusi. Ministeeriumite tellitud rakendusuuringutel on oluline roll avaliku poliitika ja ühiskondlike otsuste kujundamisel, mistõttu on uurimistulemuste usaldusväärsus ja üldistatavus teaduspõhise poliitikakujundamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Järeldava analüüsi usaldusväärsus eeldab valimi esinduslikkust, tõenäosuslikku valikut, sihtpopulatsiooni kaetust ning statistiliste näitajate, nagu p-väärtuste ja usaldusvahemike, korrektset kasutamist ja tõlgendamist. Töö teoreetiline raamistik lähtuski neid aspekte puudutavast kontseptuaalsetest alustest. Magistritöö tugineb autori varasemale bakalaureusetööle, mis tõi esile metodoloogilisi puudusi HTM-i tellitud uuringute küsitlusraportites, käesolev töö laiendab seda käsitlust, hinnates süstemaatilisemalt järeldava analüüsi eeldusi ja statistiliste järelduste esitusviise. Kontentanalüüsi meetodil analüüsiti 30 valimipõhist rakendusuuringut. Uurimuse läbiviimiseks koostati struktureeritud kodeerimisjuhend, mis võimaldas hinnata uuringuraportite metoodilist läbipaistvust ja analüütilist kvaliteeti tervikuna, kaasates nii tekstiosa kui lisad, tabelid ja joonised. Tulemused näitavad, et osades uuringutes esinevad märkimisväärsed puudused valimi koostamise kirjelduse, valimiraami, osalusmäärade ning valikumeetodite selguse osas. Samuti kasutatakse mitmel juhul mittetõenäosuslikke valimeid ilma piisava kriitilise refleksioonita, mis seab kahtluse alla järelduste üldistatavuse. Statistiliste tulemuste esituses esines probleeme nii konteksti puudumise kui ka ebapiisavate näitajatega, näiteks usaldusvahemike esitamise puudumise ja p-väärtuste liigse rõhutamisega. Antud uurimistöö pakub esmakordselt süsteemse ülevaate järeldava statistika rakendamisest ja probleemidest valitud aastatel HTM-i poolt tellitud rakendusuuringutes, kus kasutati järeldavat analüüsi. Selle töö metoodiliselt rangelt struktureeritud hinnang teeb nähtavaks levinud puudujäägid ning loob aluse paranduste planeerimiseks. Selles mõttes sarnaneb töö väärtus rahvusvaheliste püüdlustega tõsta uuringute läbiviijate ja tulemuste tarbijate teadlikkust statistiliste järelduste õigest tõlgendamisest.
Meeldetuletuste seos vastamismäära ja andmete esinduslikkusega veebipaneelis CRONOS1 Eesti andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Märtin, Mariann; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö uuris vastamismustrite kujunemist ning meeldetuletuste rolli vastamismäära ja andmete esinduslikkuse kujundamisel, tuginedes CRONOS1 (Cross-National Online Survey) paneeluuringu Eesti andmetele. Töö eesmärk oli selgitada, kuivõrd iga järgnev meeldetuletus suurendab tõenäosuslikul valimil põhinevas veebipaneelis vastamismäära ning aitab parandada andmete esinduslikkust. Empiiriline analüüs põhines kuues laines läbi viidud CRONOS1 uuringul, mis toimus ajavahemikus veebruar 2017 kuni veebruar 2018. Tulemused näitasid, et suurim osa vastuseid laekus esialgse kutse ja esimese meeldetuletuse järel: esialgsele kutsele vastas 45–55,3% osalejatest, esimene meeldetuletus lisas 18,8–29,9%. Teise ja kolmanda meeldetuletuse mõju oli oluliselt väiksem, lisades vastavalt vaid 3,1–7,3% ja 2,5–8,1%. Kõigis lainetes saavutati vastamismäära platoo juba pärast teist meeldetuletust, mis viitab vähenenud kasule täiendavate meeldetuletuste saatmisel. Analüüs näitas, et vastamise ajastus oli statistiliselt seotud mitmete sotsiaaldemograafiliste tunnustega, sh sugu, vanus, haridustase ja internetikasutuse sagedus. Naised vastasid aktiivsemalt kui mehed, samuti vastasid sagedamini varasematele kutsetele keskealised ja vanemad inimesed. Kõrgharidusega vastajate seas oli esialgsele kutsele reageerijate osakaal suurim. Igapäevased internetikasutajad vastasid varasemalt kui need, kes kasutasid internetti harva või üldse mitte. Väärtushinnangute osas ilmnes, et madalama üldistatud usalduse tasemega vastajad reageerisid sagedamini hiljem, mis viitab sellele, et hoiakud võivad mõjutada vastamiskäitumist. Muude hoiakuliste tunnuste puhul ilmnesid küll nõrgad seosed, kuid mõningad trendid osutasid, et konservatiivsemad või vähem usaldavad isikud vajasid rohkem meeldetuletusi. Uuringu tulemused kinnitavad, et meeldetuletused aitavad suurendada valimi esinduslikkust, tuues uuringusse rohkem alaesindatud gruppe.
Tõenäosuslikul valimil põhineva veebiuuringu sobivus subjektiivse heaolu uurimiseks CRONOS Eesti andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2023) Eibak, Kersti; Soidla, Indrek, juhendaja; Nahkur, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kartau, Hanna Kerstina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli saada teadmisi videointervjuude abil kogutud andmete kvaliteedi ja vastajate kohta võrreldes silmast silma intervjuudega ning anda ülevaade videointervjuude eripäradest ja probleemidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta vooru Eesti andmeid. Uurimistöös otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele: 1) Kuidas erinevad videointervjuudes ja silmast silma intervjuudes osalevate inimeste sotsiaal-demograafilised profiilid? 2) Millised on videointervjuude läbiviimise omapärad? 3) Kuidas erineb videointervjuude andmekvaliteet silmast silma intervjuude omast? Esimesele uurimisküsimusele vastates ilmnes, et videointervjuude vastajad on nooremad, kõrgema haridustasemega ning suuremas osas eesti keelt rääkivad kui silmast silma intervjuudes osalejad. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et videointervjuud nõudsid keskmiselt rohkem kontakte vastajatega, seos jäi alles ka siis, kui videointervjuude vastajate kontaktide hulgast eemaldati üks videointervjuu valimiseks vajalik lisakontakt. Silmast silma ning videointervjuude pikkuses olulisi erinevusi ei esinenud. Kolmandale uurimisküsimusele vastates selgus, et videointervjuusid katkestatakse kuid ka jätkatakse rohkem, kokkuvõttes pooleli jäetud intervjuude osatähtsuses erinevusi ei olnud. Andmelünki ning joonvastamist esineb antud analüüsi põhjal videointervjuudes vähem. Analüüs näitas, et videointervjuude andmekvaliteet ei ole kehvem kui silmast silma intervjuudel, samuti pole küsitlusviisil eripärasid, mis võiks vähendada selle sobivust silmast silma intervjuude kõrval kasutamiseks. Kuna küsitlusviis nõuab vastajalt piisavaid digioskuseid, on videointervjuud hetkel kasutatavad vaid paralleelselt teiste küsitlusviisidega või uuringutes, mis ei soovi uurida kogu populatsiooni ning kus on kindel, et kõikidel uuritavatel on olemas piisav digivõimekus. Küsitlusviisi uudsuse tõttu on videointervjuusid uuritud veel vähe, kuid on oodata, et meetod on muutumas populaarsemaks ning tulemas on ka rohkem teemakohaseid uuringuid. Uurida oleks kasulik intervjuu mitmes osas täitmise mõju andmetele, kuna analüüsist selgus, et intervjuu katkestamine ning hiljem jätkamine on videointervjuude puhul tunduvalt populaarsem kui silmast silma intervjuudes. Tulevikus saame loodetavasti ka võrrelda erinevaid videointervjuude abil kogutud andmeid ning teha küsitlusviisi kohta üldistavaid järeldusi.