Browsing by Author "Soidla, Indrek, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

Aastatel 2015-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusuuringute aruannete metoodikakirjelduste analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd võimaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringud ja nendes sisalduvate kvantitatiivsete küsitlusuuringute raportites esitatud metoodikakirjeldused lugejal hinnata nende uuringute metoodika, andmete ja tulemuste kvaliteeti. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin asjakohase kirjandusega, määratlesin rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, mis sisaldasid küsitlusuuringute tulemuste raporteerimise nõudeid ja koostasin kaks erinevat kodeerimisjuhendit, et nendes olevate nõuete erinevast detailsusest tulenevaid hinnanguid võrrelda ja näidata, kuidas vastavad uuringute metoodikakirjeldused erinevate eeskirjade nõudmistele. Kodeerimisjuhendites olevad muutujad kirjeldasid, milline info peaks rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järgi olema küsitlusuuringu metoodika kohta uuringu aruandes avaldatud, et lugejal oleks piisav info, tegemaks järeldusi uuringu metoodika ja tulemuste kvaliteedi kohta. Eelnevast tulenevalt viisin läbi aastatel 2015–2022 koostatud aruannete, mis sisaldasid kvantitatiivseid küsitlusuuringuid, kontentanalüüsi. Kontentanalüüsi tulemusena selgus, kuivõrd detailselt oli käsitlevates aruannetes töö metoodika aspekte kirjeldatud. Peamisteks järeldusteks sain, et paljudes tähtsates aspektides, mis otseselt mõjutavad töö nii süstemaatilist kui ka juhusliku viga on käsitletud raportid detailivähesed või ebaselged. See uurimistöö on sotsioloogilisel maastikul oluline, et rõhutada võimallike puudujääke küsitlusuuringute metoodilistes kirjeldustes, mis omakorda võivad mõjutada tulemuste usaldusväärsust. Edaspidi tuleks uurida, kas teiste ministeeriumite tellimusel tehtud uuringud annavad sarnaseid või erinevaid tulemusi – mõnda sellist tööd on juba tehtud, näiteks Elen Lina (2022) oma Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüsis.
Andmete kvaliteet veebipaneelis tõenäosusliku valimiga veebipaneeli CRONOS näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Lillipuu, Liisi; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Integratsiooni monitooringu eri aastate andmete võrreldavus - uuringumetoodika, ankeetküsimuste ja andmete esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Eamets, Liina; Soidla, Indrek, juhendaja; Vollmer, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tõenäosuslikul valimil põhineva veebiuuringu sobivus subjektiivse heaolu uurimiseks CRONOS Eesti andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2023) Eibak, Kersti; Soidla, Indrek, juhendaja; Nahkur, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kartau, Hanna Kerstina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli saada teadmisi videointervjuude abil kogutud andmete kvaliteedi ja vastajate kohta võrreldes silmast silma intervjuudega ning anda ülevaade videointervjuude eripäradest ja probleemidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta vooru Eesti andmeid. Uurimistöös otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele: 1) Kuidas erinevad videointervjuudes ja silmast silma intervjuudes osalevate inimeste sotsiaal-demograafilised profiilid? 2) Millised on videointervjuude läbiviimise omapärad? 3) Kuidas erineb videointervjuude andmekvaliteet silmast silma intervjuude omast? Esimesele uurimisküsimusele vastates ilmnes, et videointervjuude vastajad on nooremad, kõrgema haridustasemega ning suuremas osas eesti keelt rääkivad kui silmast silma intervjuudes osalejad. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et videointervjuud nõudsid keskmiselt rohkem kontakte vastajatega, seos jäi alles ka siis, kui videointervjuude vastajate kontaktide hulgast eemaldati üks videointervjuu valimiseks vajalik lisakontakt. Silmast silma ning videointervjuude pikkuses olulisi erinevusi ei esinenud. Kolmandale uurimisküsimusele vastates selgus, et videointervjuusid katkestatakse kuid ka jätkatakse rohkem, kokkuvõttes pooleli jäetud intervjuude osatähtsuses erinevusi ei olnud. Andmelünki ning joonvastamist esineb antud analüüsi põhjal videointervjuudes vähem. Analüüs näitas, et videointervjuude andmekvaliteet ei ole kehvem kui silmast silma intervjuudel, samuti pole küsitlusviisil eripärasid, mis võiks vähendada selle sobivust silmast silma intervjuude kõrval kasutamiseks. Kuna küsitlusviis nõuab vastajalt piisavaid digioskuseid, on videointervjuud hetkel kasutatavad vaid paralleelselt teiste küsitlusviisidega või uuringutes, mis ei soovi uurida kogu populatsiooni ning kus on kindel, et kõikidel uuritavatel on olemas piisav digivõimekus. Küsitlusviisi uudsuse tõttu on videointervjuusid uuritud veel vähe, kuid on oodata, et meetod on muutumas populaarsemaks ning tulemas on ka rohkem teemakohaseid uuringuid. Uurida oleks kasulik intervjuu mitmes osas täitmise mõju andmetele, kuna analüüsist selgus, et intervjuu katkestamine ning hiljem jätkamine on videointervjuude puhul tunduvalt populaarsem kui silmast silma intervjuudes. Tulevikus saame loodetavasti ka võrrelda erinevaid videointervjuude abil kogutud andmeid ning teha küsitlusviisi kohta üldistavaid järeldusi.