Sirvi Autor "Soodla, Helo Liis, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Emotsioonide regulatsiooni raskuste vahendav roll negatiivse perfektsionismi ning depressiooni ja ärevuse sümptomite vahel
(Tartu Ülikool, 2023) Uus, Anu; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsiivsuse alaskaalade seosed internaliseerimisspektri häirete diagnooside ja sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2025) Kõlvart, Grete; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsiivsuse rolli on peamiselt uuritud eksternaliseerivates häiretes, mistõttu on teadmised selle seostest internaliseeriva dimensiooniga piiratud. Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida impulsiivsuse alatahkude seoseid internaliseerimissptektri häirete ja sümptomitega. Valimisse kuulus 621 inimest, sh 367 psüühikahäiretega patsienti ja 254 diagnoosita isikut. Andmed koguti enesekohaste mõõdikutega ning analüüsiti korrelatsioonanalüüside, t-testide ja ühesuunalise ANOVA abil. Tulemused näitasid, et internaliseerivate sümptomitega on kõige tugevamas positiivses korrelatsioonis impulssikontrolli raskused ja düsfunktsionaalne impulsiivsus. Funktsionaalne impulsiivsus näitas mõõdukaid negatiivseid seoseid internaliseerivate sümptomitega. Kõrgemaid impulsiivsuse skoore täheldati bipolaarse häire ja maania, obsessiiv-kompulsiivne häire ja post-traumaatilise stressihäire gruppides. Selgus ka, et diagnooside arv oli seotud impulsiivsuse alatahkude esinemise määraga, eelkõige funktsionaalse impulsiivsuse puhul. Tulemused näitavad erinevate impulsiivsuse alatahkude olulisust internaliseerivates häiretes, samuti häirete koosesinemise ja impulsiivsuse rolli edasise uurimise vajalikkust.
Psühhopatoloogia üldfaktor p mõtestamine üksikväidete abil eestikeelsel valimil
(Tartu Ülikool, 2025) Pulst, Theresa; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärgiks oli kirjeldada psühhopatoloogia üldfaktorit p ja tuvastada seda enim iseloomustavaid tunnuseid. Lõppvalim koosnes 417 inimesest, kellest psüühikahäire diagnoosiga indiviidid moodustasid kliinilise grupi (n = 180) ning diagnoosita indiviidid kontrollgrupi (n = 237). Andmed koguti levinud enesekohaste küsimustikega. Peakomponentide analüüside abil valisin välja 40 üksiktunnust, mis peegeldasid iga küsimustiku keskseid konstrukte. Neil koostatud uuriv ühefaktoriline faktoranalüüs seletas ära 23.0% tunnuste üldhajuvusest. Lisaanalüüsina koostasin ka faktoranalüüsi ainult p-le > |.3| laadungitega laaduvate tunnustega (n = 26). Seejärel hindasin logistilise regressiooni abil, kuivõrd on katseisikute kuulumine kliinilisse või kontrollgruppi ennustatav p-faktori faktorskoori põhjal. Mõlema p skooriga tehtud analüüsi tulemusena ennustati kontrollgruppi kuulumist ≥ 80% täpsusega. Uurimistöös kirjeldasid p-faktorit enim depressiooni ja ärevuse sümptomid ning p-faktor peegeldas eelkõige inimese muutuvat seisundit, mitte püsivaid isiksuse omadusi.
Söömishäirete profileerimine piirava sümptomaatika ja negatiivse afekti alusel
(Tartu Ülikool, 2024) Tambla, Damaris Ly; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Söömishäireid on võimalik dimensionaalselt klassifitseerida luues mudel lähtudes söömise piiramisest ja negatiivsest afektist (PNA-mudel). Uurimistöö eesmärk oli võrrelda kahe PNA-mudeli sobivust söömishäiretega patsientidest ja tervetest kontrollisikutest koosneval valimil (N = 363) latentsete profiilide analüüsi abil. Esimeses mudelis hinnati negatiivset afekti üksnes depressiooni mõõdikuga, teises kaasati juurde ärevust peegeldavaid seisundi- ja isiksusemõõdikud. Mõlemas analüüsis sobitus andmetele kõige paremini neljaprofiililine lahend, mudelid olid hea eristusvõimega. Tuvastati “Minimaalne patoloogia”, “Madal piiramine ja negatiivne afekt”, “Mõõdukas piiramine-madal negatiivne afekt”, “Kõrge piiramine ja negatiivne afekt” profiilid. Mitmekülgsem negatiivse afekti kontseptualiseering võimaldas paremini selgitada söömishäiretega patsientide erinevate profiilide vahelist jaotust, diagnooside esinemist ja komorbiidsust teiste psüühikahäiretega. Laiendatud negatiivse afekti mudelis joonistusid välja püsi- ja seisundiefektide erisused.