Sirvi Autor "Soodla, Piret" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Kirjaliku tekstiloome oskuste arendamine põhikooli keskastmes
(2004) Soodla, Piret; Karlep, Karl, juhendaja
Picture-Elicited Narratives of Estonian Children at the Kindergarten-School Transition as a Measure of Language Competence
(2011-03-21) Soodla, Piret
Doktoriväitekiri koosneb neljast artiklist ning kokkuvõtvast ülevaateartiklist. Üldine eesmärk oli koostada kooliteed alustavate 6−7-aastaste eesti laste jutustamisoskuste hindamise vahend logopeedidele ja eripedagoogidele ning testida selle sobivust alakõne ja lugemisraskuste riskiga laste eristamisel. Jutustamisoskuse hindamise vahend koosnes kolmest viieosalisest pildiseeriast ja kahele pildiseeriale vastavast tekstist. Pildiseeriatel kujutatud ning tekstides väljendatud sündmustik vastas jutugrammatika mudelile (Story Grammar Model), osutades mudeli sisukomponentidele: (1) taust, (2) käivitav sündmus, (3) sisemine vastus ehk tegelase reaktsioon käivitavale sündmusele, (4) sisemine plaan ehk tegelase plaan olukorra või probleemi lahendamiseks, (5) tegevus, (6) tagajärg, (7) tegelas(t)e reaktsioon. Iga laps jutustas kolm narratiivi: vahendamata narratiiv eelneva mudelita, vahendatud narratiiv ehk ümberjutustus, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga. Analüüsiti narratiivide mikrostruktuuri, mis moodustub teksti väiksematest üksustest (sõnadest, lausungitest ja lausungitevahelistest seostest), ning makrostruktuuri ehk teksti üldist sisulist ülesehitust. Mikrostruktuuri tasandil analüüsiti jutustuste ja lausungite keskmist pikkust sõnades ning grammatikavigade esinemissagedust. Makrostruktuuri tasandil uuriti jutugrammatika komponentide olemasolu ja infoüksuste hulka jutustustes ning narratiivide komplekssust. Doktoritöö täpsemad eesmärgid olid (1) kirjeldada kooliteed alustavate eesti laste narratiive makro- ja mikrostruktuuri tasandil; (2) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid (vahendamata narratiiv ilma eelneva mudelita, vahendatud narratiiv, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga) eristavad alakõnet eakohasest arengust kõige paremini; (3) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid ennustavad loetu mõistmist esimese klassi lõpus kõige paremini. Selgus, et enamik uuritud lapsi koostas narratiive, mis sisaldasid vähemalt kolme struktuurilt kõige olulisemat jutugrammatika komponenti – käivitavat sündmust, tegevust ning tagajärge. Tulemus on sarnane teistes euroopaliku kultuuriga maades leituga. Doktoritöö tulemused näitavad, et laste jutustused on sobivaks vahendiks laste keelepädevuse hindamisel ühe alternatiivse võimalusena teiste hindamisvahendite hulgas. Alakõnega laste eristamiseks on soovitav kasutada vahendatud narratiive ja vahendamata narratiive eelneva mudeliga, ning analüüsida laste jutustamisoskusi nii narratiivi mikro- kui ka makrostruktuuri tasandil. Laste lugemisoskuse prognoosimiseks on soovitav kasutada ümberjutustust ning analüüsida laste jutustamisoskusi narratiivi makrostruktuuri tasandil.