Browsing by Author "Soomer, Sigrid"

Now showing 1 - 3 of 3

EL6 enstatiitkondriitide geokeemia ja mineraloogia – Pilistvere meteoriit
(Tartu Ülikool, 2013) Soomer, Sigrid; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Palaeoweathering record of the Archaean–Proterozoic transition in the Imandra–Varzuga greenstone belt, north-western Russia
(2022-04-20) Soomer, Sigrid; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa ajaloos tähtsal Arhaikumi – Proterosoikumi piiril, ligikaudu 2,4 miljardit aastat tagasi ilmumus Maa atmosfääri vaba hapnik. Hapnikulise atmosfääri tekkimine tõi kaasa muutused Maa geokeemilistes aineringetes ja käivitas laiaulatusliku kontinentaalsete kivimite oksüdatiivse murenemise. Senini on oldud seisukohtal, et selline keskkond põhjustas laiaulatusliku sulfiidsete mineraalide lahustumise ja selle tulemusena intensiivse happelise murenemisimpulsi, mis omakorda tekitas toitainete plahvatusliku sissekande ookeanidesse, soodustades primaarproduktsiooni ning fotosünteetilise hapniku juurde tekkimist. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata keskkonnatingimusi ja atmosfääri CO2 kontsentratsioone Kuksha murenemiskooriku tekkimise ajal 2,5 - 2,45 miljardit aastat tagasi ning analüüsida Imandra-Varzuga rohekivimite vööndi geoloogilise läbilõike Seidorechka, Polisarka ja Umba kihistute savikiltasid, et hinnata kontinentaalse murenemise intensiivsust enne ja pärast hapnikulise atmosfääri kujunemist. Doktoritöö tulemused näitavad, et Kuksha murenemiskoorik on moodustunud keskmisest intensiivsemal murenemisel nõrgalt happelistes tingimustes, kus aasta keskmine temperatuur oli ~12–13 °C ja keskmine sademete hulk 700–1100 mm/a, mis ligikaudu vastab tänapäevasele Vahemere piirkonna kliimale. Murenemiskooriku tekkimise ajal oli hinnanguline paleoatmosfääri CO2 osarõhk ainult 1–10 PAL. Samas ei ilmnenud selget murenemisintensiivsuse erinevust enne vaba hapniku ilmumist tekkinud Seidorechka kihistu setendite ja sellel järgnenud eeldatavalt hapnikulistes tingimustes tekkinud Umba kihistu setendite vahel. Seega võib väita, et hapnikulise atmosfääri tekkimisega kaasnev happelise murenemise impulss ei omanud märkimisväärset mõju üldisele silikaatide murenemise intensiivsusele. Meie andmed viitavad, et murenemisintensiivsus Arhaikumi ja Proterosoikumi üleminekul pigem langeb koos atmosfääri CO2 suhtelise sisaldusega, millega tõenäoliselt kaasnes ka üldine kliima jahenemine.
Paleoproterozoic spherulitic layers in Zaonega Formation, Karelia, northwestern Russia
(Tartu Ülikool, 2015) Soomer, Sigrid; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Despite the weak chemical signals that are not sufficient to confirm the impact origin of Paleoproterozoic Zaonega Formation spherule layer/lenses, the morphology of spherules found in Zaonega sediments strongly suggest these to be impact spherules. Spherules are altered and recrystallized though morphology is well preserved. Both ballistic shapes of molten silica droplets and devitrification textures have been found. Detailed description of drillcores suggests that 1) spherule layer occurs as lenses rather than a continuous layer, 2) spherule layer is possibly doubled in core 13A due to faulting, 3) hydrothermal alteration has modified the composition of spherules after faulting. The spherule layer described in Zaonega formation, Karelia could be a record of the same event as spherule layer in South Greenland. According to datings available today the source crater could be Vredefort but due to uncertainties in dates it could also be ejecta layer from still unknown impact site.