Sirvi Autor "Soomets, Elin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Focal species in wetland restoration(2020-07-13) Soomets, Elin; Lõhmus, Asko, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMärgalakooslused on tuntud oma liigirikkuse ja eripäraste ökosüsteemide poolest. Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala maailmas vähenenud 20. sajandist alates enam kui 50%. See on omakorda viinud paljude märgalasid asustavate liikide arvukuse languseni, s.h. niidukahlajad ja kahepaiksed, keda käsitletakse ka antud doktoritöös. Käesolevas töös uuritakse erinevate märgalaelupaikade (tiigid, märjad hooldatud rannaniidud ja metsanduse eesmärgil kuivendatud siirdesoometsad) taastamist Eestis, lähtudes elupaigatundlikest suunisliikidest. Erinevat tüüpi (looduslikud, inimtekkelised, spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud) väikeveekogude liigilise koosseisu ja struktuuri uuringust selgus, et kõige liigirikkamad on peamiselt harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesiliku tarbeks väikeveekogude taastamine ja rajamine loob sobivaid elupaiku ka teistele (pool)veelistele liikidele. Rannaniitude uuringus leiti, et ohustatud kahlajaliikidele (eriti niidurüdile) on sobivaimaks pesitsuspaigaks suurepindalalised ja laiad karjatatavad rannaniidud, kus puuduvad puud ning leidub ajutisi madalaveelisi lompe. Samuti oli neil niitudel arvukamalt kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik. Tugevalt kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse taastamine osalise metsaraiega näitas, et kraavide varjulisuse vähenemise järgselt kasvas raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus drastiliselt. Kraavide sulgemisest tingitud veerežiimi muutuse tagajärjel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis järgnevatel aastatel muutusid pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks. Doktoritöös selgub, et erinevates märgalasüsteemides on suunisliikide esinemise peamised tegurid sarnased: päikesele avatud veekogud või märgade laikudega suured killustamata niidualad. Mõnda neist tingimustest saab kiiresti taastada, näiteks võsa eemaldamise või kraavide sulgemisega. Siiski on tõenäoline, et eriti poollooduslikus keskkonnas (näiteks rannaniitudel või rajatud tiikide ümbruses), on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega. Suunisliikide kasutamise kohta märgalakoosluste taastamisel võib seega kokkuvõtvalt öelda, et ohustatud liikidele elupaikade taastamine tagab ka paljude teiste märgaladest ja vee-elupaikadest sõltuvate liikide suurema liigirikkuse.Kirje Kõre (Bufo calamita) populatsioonide dünaamika ja seisund Eestis(Tartu Ülikool, 2013) Soomets, Elin; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond