Sirvi Autor "Soosaar, Kaido" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Estimating hemi-boreal forest productivity with a process-based BEPS model and multi-source Earth Observation data(Tartu Ülikool, 2021) Harun, Fariha; Soosaar, Kaido; Pisek, Jan; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Greenhouse gas fluxes in rural landscapes of Estonia(2010-11-23) Soosaar, KaidoKasvuhoonegaase on maailmas väga põhjalikult uuritud. Käesolev doktoritöö sisaldab 165 ISI Web of Science andmebaasis publitseeritud artiklite kirjanduslikku ülevaadet ja laiamahulist uurimustööd, mille raames mõõdeti Eestis CH4, N2O ja CO2 emissioone 14 erinevalt maakasutusega alalt . Kirjanduse analüüsi tulemused näitavad, et suurimad metaani emissioonid leiti looduslikelt märgaladelt (106 kg CH4-C ha–1 yr–1). Suurimad lämmastikoksiidi mediaanväärtused leiti kuivendatud (osaliselt taastatud) turbaaladelt ja lammialadelt (vastavalt 7,2 ja 6,5 kg N2O-N ha-1 a-1), millele järgnesid hüdromorfsed põllumaad (4,5 kg N2O-N ha-1 a-1), väetatud heinamaad (4,2-4,7 kg N2O-N ha-1 a-1) ja hüdromorfsed lehtpuumetsad (3,8 kg N2O-N ha–1 a–1). Kõigi kolme mõõdetud kasvuhoonegaaside emissioonid näitasid nii ruumilist kui ka ajalist varieeruvust ning erinevusi vastavalt keskkonnatingimustele. Suurimad CH4 mediaanväärtused määrati hüdromorfsetes kaldaäärsetes metsamuldades ning kuivendatud siirdesoo heinamaa muldades. Kõrgeimad N2O emissioonid tekkisid väetatud autotroofsetel põllumuldadel, automorfsetel kaldaäärsetel metsamuldadel ning kuivendatud siirdesoo metsamuldadel. Suurimad CO2 aastased mediaanväärtused olid automorfsetel söötis maa ja heinamaa muldadel. Kui CO2 ja CH4 emissioonid näitasid uurimisaladel erinevusi vastavalt aastaaegadele, siis dilämmastikoksiidi emiteerimisel ei leitud selgelt ajalist trendi. CO2 emissioonide puhul leiti tugev korrelatsioon (kõikidel uurimisaladel¸ R2=0,72) mulla temperatuuriga, seega emissioonid olid suuremad suveperioodil. CH4 puhul ilmnes erinevus auto- ja hüdromorfsete muldade vahel, mil esimesed olid eelkõige metaani sidujad ning hüdromorfsed mullad emiteerijad. Viiratsi ja Porijõe kaldaäärsete kaitsevööndite puhul leiti tugevad seosed mõõdetud gaaside ja keskmise kuu temperatuuri ning CH4 emissiooni ja kuu sademete hulga vahel. Samuti, kui veetase on väiksem kui 20 cm maapinnast, siis CH4 emissioon suurenes ja N2O ja CO2 vähenes. Reovee järelpuhastina kasutavast pilliroostikust saadud tulemused näitasid, et keskmised N2O emissioonid olid suhteliselt madalad, varieerudes –5,0 to 3,7 μg N2O m–2 h–1. CH4 emissioonide puhul ilmnesid suured ajalis-ruumilised erinevused, kus suurimad väärtused olid sissevoolus. Keskmised CO2 emissioonid roostikust varieerusid 14,3 to 334 mg CO2-C m–2 h–1.Kirje Kasvuhoonegaaside vood kuivendatud siirdesoo- ja rabametsa muldadest(Tartu Ülikool, 2023) Truupõld, Joosep; Soosaar, Kaido; Ranniku, Reti; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Kaugküttega liitumise valmidus Tartu linna näitel(Tartu Ülikool, 2021) Karu, Helena; Soosaar, Kaido; Külaots, Margo; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Metaanivood Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas aastatel 2013–2019(Tartu Ülikool, 2020) Univer, Marie Johanna; Soosaar, Kaido; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Puutüvede N20 ja CH4-vood kuivendatud kõdusoo segametsast(Tartu Ülikool, 2021) Lehtme, Eliisa; Soosaar, Kaido; Ranniku, Reti; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Raskmetallid hundinuiataimedes(2006) Soosaar, Kaido; Mander, Ülo, juhendajaKirje Relationships between Environmental Factors and the Growth of Above-Ground Biomass in Boreal Forest(Tartu Ülikool, 2016) Ye, Xiaozhou; Soosaar, Kaido; Läänelaid, Alar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThis study investigates the influence of shortwave radiation (albedo is calculated to characterize the absorption of shortwave radiation), temperature and relative humidity on biomass growth of two coniferous species in boreal forest. Stem circumferences are measured for calculating daily biomass growth rate and calculated growth rate is analysed by statistical method for revealing its possible correlations to environmental factors (shortwave radiation, temperature and relative humidity). Comparisons between biomass growth rate and environmental factors are also made for finding correlation. Temperature sets lower limit for biomass growth. Biomass growth rate is found dependent on the values of albedo, meaning absorption of shortwave radiation dominates growth. Relative humidity is found negatively dependent on temperature. However, there is no statistical dependence of growth rate found on temperature and relative humidity, although some extreme temperatures and relative humidity are noticed affecting growth rate through evaporation (temperature affects negatively and relative humidity affects positively). The model on the relationship between values of albedo and temperature in the process of glucose absorption is also revealed and albedo is regarded to dominate such a process. Connections among these environmental factors are found and the affecting mechanism is established finally. Besides, species-specific difference of response to shortwave radiation between Scots pine (Pinus sylvestris L.) and Norway spruce (Picea abies L.) is revealed.Kirje Talvised süsihappegaasi vood Soontaga metsaökosüsteemi näitel(Tartu Ülikool, 2020) Oja, Margarita; Soosaar, Kaido; Viru, Birgit; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond