Sirvi Autor "Soosaar, Susanna" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje The experience of places in Derek Walcott's The Prodigal(Tartu Ülikool, 2017) Soosaar, Susanna; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžThis thesis examines the experience of places in Derek Walcott’s poem The Prodigal. The speaker of the poem journeys through physical and mental landscapes in the United States, Europe, South America, and in the Caribbean. The purpose of the thesis is to explore the representations of the places mentioned in the poem and the meanings associated with them. The thesis consists of an introduction, two core chapters and a conclusion. The introduction presents the aims and research questions of the thesis, and provides a short biography of the author, an overview of previous research on Walcott’s work, and the cultural context of his writings. The first core chapter establishes the theoretical framework of the thesis by examining the different ways of experiencing places. The experience of places can be manifested in many ways and its significance is connected to an individual’s identity and feelings of belonging. As the meaning of places may change throughout an individual’s life, the temporal element of place emerges as important. In addition to real places, the significance of mythical geographies is examined. The second core chapter applies the concepts and tools presented in the theoretical chapter in a critical reading of The Prodigal. Through close reading, this thesis examines the relationship between the speaker and the places mentioned in the poem. Using the speaker’s description of physical places in the present and in the past, as well as his descriptions of mythical geographies, the different ways of experiencing places are identified and the significance of the experiences are explored in the second part of the thesis. The conclusion presents a summary of the findings.Kirje Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction(2023-04-13) Soosaar, Susanna; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja loominguline panus teose aja tõlgendamisel. Lähenen lugemisprotsessile kui kihilisele kogemusele, milles loetavat kogetakse nii füüsilise teksti kujul kui ka kujuteldavate sündmuste ja tegelaste kaudu. Kuna füüsilisel kujul on loo sisu tekstina kirjas, võib öelda, et teose sündmused on nii ruumiliselt kui ka füüsiliselt kohal juba enne lugemisprotsessi algust. Sündmused püsivad paigal, kuni lugeja teose avab ning loob staatilisest tekstist dünaamilise ja elava loomaailma. Teose ajalist struktuuri saab mõista teksti- ja looaja kaudu. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Tekst kui füüsiline objekt aga looaega ei esita. Tekst esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Samas looaeg, mille järgi kujuteldavas maailmas sündmused kulgevad, on palju paindlikum kategooria. Looaeg kulgeb dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes kujunemisprotsessis lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöö teoreetiline raamistik põhineb fenomenoloogial, retseptsiooniteooriatel, ajafilosoofial ja narratiiviuuringutel. Erinevate lähenemisviiside kombineerimisel moodustub analüütiline tööriist, mis võimaldab uurida teose looaega, lähtudes lugeja tekstiaja tõlgendusest. Arutlemaks individuaalsete lugejate loodud looaja vormide üle, uurin tekstielemente, millel on looaja kujunemisele kõige suurem mõju. Olen analüüsiks valinud postmodernistlikud romaanid, mille tekstiajad on mõneti mitmetähenduslikud. Lähilugemise kaudu uurin valitud romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi. Doktoritöö põhieesmärk on mõista, kuidas lugeja ja teksti vahelise kommunikatsiooni kaudu moodustub loomaailm – tegelaste ja sündmuste tervikpilt, mille paneb kokku lugeja lugemisprotsessi vältel.