Browsing by Author "Sorge, Kristina"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Ülekaalu püsimisega seotud käitumuslikud ja psühholoogilised tegurid varases täiseas(Tartu Ülikool, 2014) Sorge, Kristina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEesmärk oli võrrelda varajases täiseas indiviide lähtudes kehamassiindeksist, kehakaalu reguleerimise meetodite kasutuselt ja isiksuseomadustest ning uurida 15-aaastaselt ülekaalus olnud noorukeid, kes jõudsid 25-eluaastaks normaalkaalu või säilitasid ülekaalu, eesmärgiga leida erinevusi isiksuseomaduste ja kehakaalu reguleerimise meetodite lõikes. Valim moodustati ELIKTU longituuduuringu vanema kohordi 25-aastastest, kes 15-aastaselt olid olnud ülekaalus (N=67). Uuritavad täitsid laboris EPIP-NEO isiksusetesti ja andsid hinnangud kehakaalu reguleerimise ning selleks kasutatavate meetodite kohta, samuti viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised, et arvutada KMI. Dispersioonanalüüsist selgus, et normaalkaalu jõudnud ja ülekaaluliseks jäänud uuritavad ei erinenud üksteisest Suure Viisiku isiksusedimensioonide lõikes, kuid koguvalimil erinesid mehed KMI grupiti neurootilisuse ja meelekindluse ning naised meelekindluse skoorides. Kehakaalu reguleerimise hinnangutes olid meeste ja naiste vahel erinevused, oluliselt rohkem naisi on püüdnud oma kehakaalu langetada ja võrrelduna naistega pole arvestatav osa mehi pidanud oma kehakaalu vajalikuks muuta. Kehakaalu langetamiseks kasutatud meetodite kasutuses ei erinenud normaalkaalu jõudnud ega ülekaaluliseks jäänud uuritavad.Item Ülekaalust normaalkaalu jõudmisega seotud käitumuslikud ja psühholoogilised tegurid varases täiseas(Tartu Ülikool, 2017) Sorge, Kristina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTöö eesmärgiks oli hinnata, millised psühholoogilised ja käitumuslikud tegurid on seotud normaalkaalu saavutamisega. Selleks uuriti, kas 25-eluaastaks normaalkaalu jõudnud või ülekaalu säilitanud inimesed erinevad üksteisest isiksuseomaduste, kehakaalu reguleerimise meetodite kasutuse, depressiooni, ärevuse ja söömishäire sümptomite lõikes. Uuringu valim moodustati ELIKTU longituuduuringu noorema ja vanema kohordi 25-aastastest meestest ja naistest, kes 15-aastaselt olid olnud ülekaalus (N=103). Mõõtevahendina kasutati EPIP-NEO isiksusetesti, Montgomery-Ǻsberg’i depressiooni hindamise skaalat (MADRS-S), Spielbergeri seisundi- ja püsiärevuse skaalat (STAI) ning Eating Disorders Inventory-2 (EDI-2) söömishäirete küsimustikku. Lisaks andsid uuritavad hinnangud kehakaalu reguleerimise ja selleks kasutatavate meetodite kohta. Võrreldes kahte kaalugruppi Suure Viisiku isiksusedimensioonide lõikes selgus, et meelekindluse skoorides esineb statistiliselt oluline erinevus normaalkaalu jõudnud ja ülekaalu säilitanud naiste vahel, meeste puhul erinevused puudusid. Kehakaalu reguleerimise hinnangutes ilmnes erinevus normaalkaalu jõudnud ja ülekaalu säilitanud meeste vahel, normaalkaalu saavutanud meestest on oluliselt väiksem hulk teinud katseid kehakaalu langetada võrrelduna ülekaalu säilitanud meestega, naiste puhul erinevused kahes kaalugrupis kehakaalu reguleerimise hinnangutes puudusid. Kehakaalu reguleerimise meetodite kasutuse osas erinesid omavahel normaalkaalu jõudnud ja ülekaalu säilitanud mehed, esimesed on kasutanud nälgimist kehakaalu reguleerimiseks rohkem. Depressiooni, püsi- ja seisundiärevuse skoorides nii meestel kui naistel kaalugrupiti erinevused puudusid. Normaalkaalu jõudnud meestel olid madalamad skoorid kõhnuseihaluses ja kehaga rahulolematuses, buliimia skoorides erinevused puudusid. Naised ei erinenud kaalugrupiti buliimia, kehaga rahulolematuse ja kõhnuseihaluse skoorides. Käesolev töö aitab tähelepanu juhtida, et normaalkaalu jõudmise ja ülekaalu püsimisega on seotud teatud isiksuseomadused, kehakaalu reguleerimiseks kasutatavad meetodid ja ka söömishäire sümptomid.