Sirvi Autor "Suija, Ave, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Eesti merelistel väikesaartel kasvavad samblikud ja nende omadused
(Tartu Ülikool, 2025) Tattar, Liisi; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Eesti merelised väikesaared on kindlapiirilisuse ja väikese pindala tõttu head saarte biogeograafia seaduspärasuste ja elustiku levimismustrite uurimiseks. Samblikud on võimelised asustama ekstreemseid keskkondi ja on seetõttu ühed esimesed uute elupaikade koloniseerijad. Koos on väikesaared ja samblikud head uurimisobjektid saareliste koosluste kujunemise uurimiseks. Selle eesmärgiga on analüüsitud samblike omadusi, mis võiksid mõjutada nende saartele jõudmist ja seal püsimajäämist. Antud töös on koondatud 67 väikesaare andmed, millele tulemuseks oli 489 sambliku koondnimestik. Samuti oli uuritavatel saartel esindatud märkimisväärne hulk Eesti Punase Raamatu ohukategooriatesse kuuluvaid samblikke. Uuritud samblike tunnused, mis võiksid mängida rolli saartel kasvamisel on järgmised: tallusetüüp, fotobiont, paljunemisstrateegia, eoste pigmenteeritus ning koorkihis esinevad samblikuaineid – usniinhape, atranoriin ja parietiin. Kõige tüüpilisem väikesaarte samblik on koorikja tallusega, üherakulise rohevetikaga, eoseliselt paljunev samblik, mille talluses puuduvad usniinhape, atranoriin ja parietiin ning mis kasvab lubja- või graniitkivil või puudel. Kõige levinumaks liigiks on harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). On näha, et samblike levikut väikesaartel kujundavad nii biogeograafilised tegurid, nagu saare pindala ja kasvukeskkonnad, eriti seal leiduvad substraadid, kui ka organismide omadused, enim talluse tüüp, paljunemisviis ja fotobiont. Tulemused näitasid, et saare pindala on positiivses seoses samblike liigirikkusega, kuid alati esineb ka erandeid, mis tuleneb osaliselt mõnede saarte lünklikust uuritusest. Kokkuvõttes, väikesaarte samblike kooslusi kujundavad peamiselt sealsete substraatide kättesaadavus, fotosünteesiv osapool, talluse morfoloogia ja sambliku paljunemisviis. Nende omaduste koosmõju määrab, millised liigid suudavad tugevate keskkonnamõjutustega ja piiratud elupaikadega kohtadesse levida ja seal püsima jääda.
Endolihhenikoolsete seente ja bakterite kooslused samblikes
(Tartu Ülikool, 2014) Mark, Sandra; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Lihhenikoolse seene Illosporiopsis christiansenii bioloogia ja taksonoomiline kuuluvus
(Tartu Ülikool, 2025) Puidet, Miia; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Lihhenikoolsed seened on kohastumuslikult ja liigiliselt mitmekesine rühm väikesekasvulisi seeni, kes elunevad samblike tallusel või selle sees. Ökoloogiliselt laia kohastumusvõime tõttu on lihhenikoolsete seente eellaste seas nii lihheniseerunud (samblikemoodustavaid), fungikoolseid (seentel elutsevaid) kui ka saprotroofseid (surnud orgaanilisest materjalist toituvaid) seeni. Oletatavasti kuulub lihhenikoolsete seente hulka märksa rohkem liike kui hetkeseisuga kirjeldatud. Samas on selle mitmekesise organismide rühma paljude liikide fülogeneetiline positsioon jäänud välja selgitamata tulenevalt erisustest lihhenikoolsete seente uurimises ja paljude liikide puhul vaid anamorfsete (mittesuguliste) vormide tundmisest. Nii pole taksonoomiline positsioon seente süsteemis lõpuni selge ka põhja poolkeral laialdase levikuga lihhenikoolse seene Illosporiopsis christiansenii puhul, mille pilkupüüdva värvuse tõttu on andmebaasidesse sisse kantud arvukalt vaatlusandmeid. Silmatorkavast välimusest hoolimata kirjeldati anamorfse (mittesugulise) vormina esinev Illosporiopsis christiansenii eraldiseisva liigina alles 1986. aastal johtuvalt seene sarnasustest teise lihhenikoolse liigiga Marchandiomyces corallinus. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada lihhenikoolse seene Illosporiopsis christiansenii taksonoomiline kuuluvus, mille kohta võib leida vastukäivaid andmeid. DNA analüüsiks pandi Illosporiopsis christiansenii kultuuris kasvama ning täiendavalt kirjeldati saadud kultuuride kasvu ja mikrokoopilisi tunnuseid. Saadud molekulaarsed tulemused paigutasid Illosporiopsis christiansenii helekottseenelaadsete (Hypocreales) seltsi, komuseeneliste (Nectriaceae) sugukonda ja pakkusid lähimateks taksoniteks liike perekonnast Microcera. Antud töö tulemused on piisavad kinnitamaks seene paiknemist helekottseenelaadsete (Hypocreales) seltsis, kuid vajavad täiendavaid andmeid sugukonna kindlaks tegemiseks. Lisaks tuleks põhjalikumalt uurida käesolevas töös välja pakutud Illosporiopsis christiansenii saprotroofset eluviisi ja võimalikku kaasanamorfismi Microcera physciae’ga. Lichenicolous fungi are an ecologically diverse group of small fungi that live on or within the thallus of lichens. The ancestors of lichenicolous fungi include lichenized (lichen-forming), fungicolous (living on another fungi) and saprotrophic (organic material decomposing) fungi. There are about 2000 lichenicolous fungi wordlwide, but the actual number of the species may be much higer than currently described. Among the lichenicolous species, there are many of which only the anamorphic (asexual) forms are known, and therefore their phylogenetic position is unclear. Investigations on the phylogenetic positions of this diverse group of organisms are also difficult to establish because of peculiarities in the study of lichenicolous fungi. Therefore, the taxonomic position of the lichenicolous fungus Illosporiopsis christiansenii in the fungal system is also not completely clear. Although the fungus is widely distributed in the northern hemisphere and it has numerous observations recorded due to its eye-catching pink colour. Despite its noticeable appearance, Illosporiopsis christiansenii, which is known as an anamorphic (asexual) form, was not described until 1986. This may have been due to its similarities to another lichenicolous species, Marchandiomyces corallinus. The aim of this study was to clarify the taxonomic position of the lichenicolous fungus Illosporiopsis christiansenii, about which conflicting data can be found. For DNA analysis, Illosporiopsis christiansenii was grown in the laboratory and characteristics of the resulting cultures were further described. The molecular results placed Illosporiopsis christiansenii within the order Hypocreales, family Nectriaceae and suggested species from the genus Microcera as the closest. The results of this work are sufficient to confirm the placement of the fungus in the order Hypocreales, but additional molecular data is needed to determine the position in the family. In addition, the saprotrophic lifestyle of Illosporiopsis christiansenii and the possible synanamorphism with Microcera physciae are proposed in this work but should be investigated in more detail.
Perekonda Abrothallus kuuluva lihhenikoolse seene määramine islandi käokõrva (Cetraria islandica) tallustest
(Tartu Ülikool, 2014) Suu, Annika; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond