Browsing by Author "Sultson, Hedvig"

Now showing 1 - 6 of 6

Automatic processing of visual food stimuli during hunger: a visual mismatch response study
(Tartu Ülikool, 2017) Sultson, Hedvig; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.
Emotsionaalse söömise küsimustiku konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Sultson, Hedvig; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli koostada emotsionaalset söömist hindav küsimustik ja uurida selle konstruktivaliidsust. Uuringus osalenud 537 naise andmeid analüüsides osutus faktoranalüüsi tulemusena parimaks kahefaktoriline lahend, mis seletab ära suure osa andmete üldhajuvusest ning demonstreerib kogu- ja alaskaalade lõikes adekvaatset kuni kõrget sisereliaablust. Alaskaalasid Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele ja Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele võrreldi Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) kogu- ja alaskaaladega. Alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele näitas head konvergentset valiidsust liigsöömishoogude uurimise osas. Samuti erinesid negatiivsetele ja positiivsetele emotsioonidele söömisega reageerijad mitte-reageerijatest SHS ja ERRS kogu- ja alaskaalade lõikes, mis viitab emotsionaalse söömise võimalikule seotusele söömispatoloogiaga. Kuna alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele korrelatsiooniseosed SHS ja ERRS kogu- ja alaskaaladega on kõrgemad kui alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele puhul, võib alaskaalat Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele pidada paljulubavaks mõõtevahendiks liigsöömishoogude uurimisel. Kuna positiivseid emotsioone on söömiskäitumise kontekstis vähe uuritud, on oluline alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele tulemuste tõlgendamisse suhtuda ettevaatlikkusega.
Emotsionaalse söömise, isiksuseomaduste ja tajutud stressi koosmõju üle- ja liigsöömishoogude esinemises
(2022) Aru, Anni; Sultson, Hedvig; Akkermann, Kirsti; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Naiste üle- ja liigsöömishoogude seosed situatiivsete tegurite, nälja ning toidupiltide hinnangutega
(2022) Reinhold, Kaia-Liisa; Kreegipuu, Kairi; Sultson, Hedvig; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Refining the constructs of positive and negative emotional eating
(2022-08-29) Sultson, Hedvig; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Häirunud söömiskäitumist on võimalik vaadelda kontiinumil, mille ühes otsas on normaalne söömine, teises söömishäiretele iseloomulik liigsöömine ja nende keskel ülesöömine. Liigsöömine kätkeb endas ülemäärase toidukoguse tarbimist lühikese aja jooksul, millega kaasneb kontrollitunde puudumine söömise üle. Lisaks üle- ja liigsöömisele võib häirunud söömiskäitumisena käsitleda ka emotsionaalset söömist – söömist vastusena negatiivsetele emotsioonidele, sageli emotsioonide reguleerimise eesmärgil, ja positiivset emotsionaalset söömist. Viimase puhul ei ole aga selge, kas see on patoloogiline või osa normaalsest söömisest. Kuna häirunud söömiskäitumist esineb ka tavapopulatsioonis ja see on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks, oli käesoleva doktoritöö eesmärk uurida emotsionaalse söömise konstrukti, eristades positiivsete ja negatiivsete emotsioonide ajel söömist, ja vaadata lähemalt, kuidas kumbki seostub söömishäirele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Leidsime nii sarnasusi kui erinevusi positiivse ja negatiivse emotsionaalse söömise vahel. Nimelt seostus negatiivsete emotsioonide ajel söömine tugevalt liigsöömise, söömishäiretele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Positiivne emotsionaalne söömine seevastu seostus ülesöömisega, mis viitab sellele, et positiivne emotsionaalne söömine ei pruugi olla patoloogiline. Samas esines peamiselt positiivsete emotsioonide ajel sööjatel mõningaid raskusi impulsikontrollis ja oma emotsioonidega toimetulekul võrreldes inimestega, kel emotsionaalset söömist ei esinenud. Need tulemused viitavad sellele, et raskused tugevate tunnetega toimetulekul – olgu need positiivsed või negatiivsed – võivad olla riskifaktoriks häirunud söömiskäitumise tekkes ja arengus. Huvitaval kombel esines positiivsete emotsioonide ajel ülesöömist rohkem meestel, mis viitab olulistele soolistele erinevustele emotsionaalses söömises. Kokkuvõttes täpsustasime emotsionaalse söömise olemust, näidates, et negatiivsete emotsioonide ajel söömine on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks. Samuti täpsustasime positiivsete emotsioonide rolli söömiskäitumises, näidates, et selle seos häirunud söömiskäitumisega on mitmetahuline ning vajab edasist uurimist.
Tajutud stressi skaala lühiversiooni faktorstruktuuri uurimine
(2022) Perend, Lisette; Sultson, Hedvig; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond