Browsing by Author "Tahk, Maris-Johanna"

Now showing 1 - 3 of 3

Fluorestsentsmetoodikate arendamine ligandi seostumismehhanismi uurimiseks muskariinsele M4 retseptorile
(Tartu Ülikool, 2020) Torp, Jane; Laasfeld, Tõnis; Tahk, Maris-Johanna; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Antud töös töötati välja kaks metoodikat M4 retseptori uurimiseks: fluorestsentsanisotroopia meetod pungunud bakuloviiruse osakestega ja epifluorestsentsmikroskoopia meetod imetajarakkudega. Selle käigus kasutati kahte fluorestsentsligandi, millele määrati kineetilised parameetrid. Fluorestsentsanisotroopia meetodiga määrati kümne ja epifluorestentsmikroskoopiaga kahe märgistamata ligandi sidumisparameetrid.
Melanokortiin-4 retseptori aktivatsiooni uurimine
(Tartu Ülikool, 2016) Tahk, Maris-Johanna; Mazina, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Uudse biosensori süsteemiga määrati kaheksale ligandile (α-MSH, β-MSH, Cy3b-MTIIa, MTII, RO 27-3225, NDP-α-MSH, MS-05, H-6268) pEC50 väärtused. Võrreldes eelnevalt meie laboris kasutuses oleva biosensoriga suurendati signaali akent 2 korda. Sammuti vaadeldi bioloogilise vastuse tekkimise kineetikat ning leiti, et kõigi uuritud agonistide korral maksimaalne signaal stabiliseerub 10 minutiga. Lisaks sai kinnitust kahevalentsete katioonide vajalikkus MC4 retseptori aktivatsioonile.
Novel fluorescence-based methods for illuminating transmembrane signal transduction by G-protein coupled receptors
(2022-07-13) Tahk, Maris-Johanna; Rinken, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Informatsiooni vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks on rakkudes valgud, mida kutsutakse retseptoriteks. Lähtudes nende struktuurist ja toimest on retseptorid jagatud kuude klassi, millest suurima moodustavad G-valk seotud retseptorid. Inimese genoomist on tuvastatud ligi 800 erinevat G-valk seotud retseptorit, mis reageerivad väga erinevatele signaalidele alustades valgusest kuni suurte valkudeni. Samuti on need retseptorid seotud paljude erinevate elutähtsate protsessidega, mistõttu vead retseptorite talitluses on seotud tõsiste haigustega, mistõttu ligi 35% kõikidest retseptiravimitest on sihitud G-valk seotud retseptoritele. Uute ravimikandidaatide leidmiseks on oluline teada, kas ja kuidas molekulid seostuvad retseptoritega. Algselt teostati katseid loomade, organite või kudedega, kus mõõdeti otsest füsioloogilist vastust lisatud ainele, näiteks konna jala kokkutõmbumist sõltuvalt soolalahuse kangusest. Selleks, et leida uusi ja paremaid ravimeid on vaja arendada uusi meetodeid, millega uurida retseptorite reaktsiooni erinevatele ravimianaloogidele. Käesoleva doktoritöö raames arendati välja mitu uut fluorestsentsmeetodit, millega saab uurida retseptoreid nii elusrakkude pinnal kui ka nanoosakestes. Need meetodid kasutavad uudseid, Regensburgi Ülikoolis sünteesitud, fluorestsentsmärgisega ained, mis seostuvad retseptoritega tugevamalt kui varasemad ained. Need võimaldavad määrata seostumist retseptoritele elusates rakkudes, kasutatades automatiseeritud mikroskoopiat ja tehisintellekti. Nii on võimalik uurida retseptorid inimkehale sarnasemas keskkonnas ning saada retseptorite kohta täpsemat informatsiooni. Lisaks tegime uue meetodi kasudades ka nanoosakestes olevaid retseptoreid, mille puhul aine sidumist saab mõõta tema pöörlemise kiiruse vähenemise järgi või siis, ülitundliku meetodi korral pildistades klaasi pinnale seotud nanoosakesi. Sellise lähenemine muudab uued meetodid varasematest oluliselt tundlikumateks, võimaldades välja töötada uusi ravimeid, mida saaks tarbida väga väikestes kogusdes. See vähendab omakorda kõrvaltoimete riski ning kahju keskkonnale nii ravimi tootmisel kui ka utiliseerimisel.