Sirvi Autor "Tallo, Indrek, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Aktiveerimise mõju ränikarbiidist sünteesitud süsiniku füüsikalistele karakteristikutele
(Tartu Ülikool, 2013) Tee, Ester; Tallo, Indrek, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Analysis and development of selective synthesis methods of hierarchical micro- and mesoporous carbons
(2019-07-08) Tee, Ester; Lust, Enn, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tallo, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loodussäästlikule ning jätkusuutlikule energeetikale pööratakse kogu maailmas järjest enam tähelepanu võitlemaks globaalsete kliimaprobleemidega. Selleks, et taastuvaid energiaallikaid kasutada, on vajalikud ka efektiivsed energiasalvestussüsteemid. Üheks neist on superkondensaatorid, mis võimaldavad väga kiiret laadimist ja tühjendamist ning samas sobivad suurt võimsust nõudvate rakenduste korral. Üheks väga oluliseks superkondensaatorite töövõimet mõjutavaks elemendiks on kasutatav elektroodi materjal. Erinevad poorsed süsinikmaterjalid on selleks rakenduseks väga levinud. Poorsete süsinikmaterjalide alane teadustöö ning ka nende tootmine ja kasutamine maailmas aina kasvab. Lisaks energiasalvestusseadmetele kasutatakse neid ka näiteks veepuhastusseadmetes, vesiniku salvestamiseks jne. Sõltuvalt rakendusest peavad süsinikmaterjalid olema selleks vajalike omaduste ja struktuuriga, mis omakorda sõltuvad väga oluliselt antud süsinikmaterjalide sünteesi meetodist. Lähteaineks võivad olla näiteks suhkur, biomass, karbiidid, polümeerid jne. Selleks, et materjalid oleksid ka reaalselt erinevates rakendustes kasutatavad, on väga oluline hinna ja kvaliteedi suhe – otsitakse materjale, mida oleks võimalikult lihtne ja odav valmistada, kuid samas oma parameetritelt oleksid rakenduste jaoks sobivad. Käesoleva doktoritöö raames valmistati poorseid süsinikmaterjale ränikarbiidist ning uuriti erinevate järeltöötluse meetodite mõju saadud materjalide füüsikalistele omadustele (poorsus, korrapära ja struktuur). Seejärel valmistati uuritud materjalidest superkondensaatori elektroodid ja testiti mitmekülgselt ka nende sobivust kasutamiseks energiasalvestusseadmetes. Töö tulemused näitavad, et ränikarbiid, mis on teistest sarnastest kasutatavatest karbiididest 10 kuni 60 korda odavam, on väga lihtsa ning küllaltki odava sünteesi ja järeltöötluse meetodite abil võimalik töödelda efektiivseks materjaliks energiasalvestusseadmetes kasutamiseks.
Karbiidset päritolu süsinikmaterjalide paari omadusie mõju uurimine metaani sorbtsioonile
(Tartu Ülikool, 2014-06-17) Palm, Rasmus; Kurig, Heisi, juhendaja; Tallo, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ränikarbiidist sünteesitud ning süsinikdioksiidiga järelaktiveeritud süsiniku füüsikalised ja elektrokeemilised omadused
(Tartu Ülikool, 2015) Tee, Ester; Tallo, Indrek, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Süsiniknanotorude mõju titaankarbiidist sünteesitud süsinikmaterjalidel põhinevate superkondensaatorite karakteristikutele
(Tartu Ülikool, 2016) Pohl, Maarja; Tallo, Indrek, juhendaja; Jänes, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Synthesis and characterization of novel carbon electrodes for high power density electrochemical capacitors
(2022-02-24) Paalo, Maarja; Lust, Enn, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tallo, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastatel on üsna kiiresti kasvanud nõudlus mitmekülgsete energiasalvestussüsteemide järele. Mõnedes piirkondades on pidevalt suurenev energiatarbimine ja selle mõju keskkonnale on tekitanud vajaduse uute suure võimsuse- ja energiatihedusega energiasalvestite järele. Superkondensaatorid on pälvinud palju tähelepanu, kuna neil on suur erimahtuvus, pikk tööiga, suur võimsustihedus ja väga madalad hoolduskulud. Superkondensaatoreid saab kombineerida koos kõrge energiatihedusega patareide ja kütuseelementidega erinevates rakendustes, kus on oluline samaaegselt nii suur energia kui ka võimsustihedus. Superkondensaatorites salvestatava kui ka sealt vabaneva energia väärtused sõltuvad olulisel määral selle elektrilisest mahtuvusest, süsteemi takistusest ja maksimaalsest rakupotentsiaalist, mis kõik sõltuvad kasutatavate elektroodide materjalide poorsusest ja elektrolüüdi omadustest. Üks enimkasutatud elektroodimaterjale superkondensaatorites on erinevad poorsed süsinikud ja nende hulgas ka karbiidist saadud süsinikud, millede korral on võimalik pooride suurust väga kontrollitult varieerida ning läbi selle suurendada süsteemis salvestatava energia hulka. Teiseks oluliseks energia salvestamist piiravaks teguriks superkondensaatorites on kasutatavate elektrolüütide mõõdukas tööpotentsiaal. Superkondensaatori suurepärase jõudluse saavutamiseks on seega oluline optimeerida nii elektroodimaterjali mikro- ja mesopoorsust ja selle sobivust kasutatava elektrolüüdiga kui ka optimeerida kasutatava elektrolüüdi korral selle maksimaalset rakendatavat rakupotentsiaali. Antud doktoritöös kasutati mikro- ja mesopoorsete elektroodimaterjalide valmistamiseks sool-geel meetodit, mis annab esialgsele karbiidile täiendava mesopoorsuse, mis jääb alles ka karbiidset päritolu süsinikmaterjali ja mida ei eksisteeri kommertsiaalsest karbiidist süsteesitud süsinikus. Teiseks töötati välja ″operando″ aktiveerimise ja passiveerimise meetod elektroodide maksimaalse rakendatava rakupotsntsiaali suurendamiseks, et suurendada süsteemi energiatihedust.