Sirvi Autor "Tamme, Annika, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Alkoholi tarvitamise seosed seksuaalse riskikäitumise hinnangute ja tunnetatud kontrollikeskmega Eesti üliõpilaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2025) Paat, Margit; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Siinse uurimuse eesmärk oli teada saada, milliseid seoseid esineb uuritavate isikute alkoholi tarvitamise ja alkoholi tarvitamisega seotud seksuaalsele riskikäitumisele antavate hinnangute vahel. Samuti sooviti teada saada, millised on seosed uuritavate alkoholi tarvitamise ja tunnetatud kontrollikeskme vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati elektroonilist küsimustikku, mis mõõtis alkoholi tarvitamist, alkoholiga seotud seksuaalse riskikäitumise hinnanguid ja tunnetatud kontrollikeset. Seksuaalse riskikäitumise hinnanguid mõõtev skaala tõlgiti uurimuse autori poolt eesti keelde. Uurimuses osales 313 täisealist Eesti üliõpilast, kes olid vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud. Tõlgitud versioonis säilis skaala kolmest alaskaalast sisemine kooskõla kahel esimesel. Kolmanda alaskaala sisemine kooskõla oli originaalküsimustikust oluliselt madalam. Tõlgitud skaala faktorstruktuur oli esimese ja teise alaskaala puhul suures osas sarnane originaalile. Kolmanda faktori madalad faktorlaadungid viitavad võimalikule mõõtmisprobleemile või struktuurilisele erinevusele ja alaskaala täiendava valideerimise vajadusele. Uurimuse tulemustest selgus, et mida kõrgem oli inimese alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgemad olid tema ootused alkoholi positiivse mõju osas seksuaalsele sooritusele ja naudingule. Samuti selgus, et mida kõrgem oli alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgema hinnangu andis inimene selle osas, et alkohol tema seksuaalset riskikäitumist suurendab. Seost alkoholi tarvitamise määra ja tunnetatud kontrollikeskme vahel ei leitud.
Enesetõhusus romantilistes suhetes ja selle seosed inimese isiklike väärtustega ning romantilise äkkhülgamise kogemisega
(Tartu Ülikool, 2024) Piliste, Triinu; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas on enesetõhusus romantilistes suhetes seotud isiklike väärtustega ning romantilise äkkhülgamise kogemisega. Töö keskendus 18-29-aastastele inimestele ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi veebiküsimustik, mis koosnes romantilises suhetes enesetõhususe mõõtmise küsimustikust (Self-Efficacy in Romantic Relationships, SERR) (Riggio et al., 2011), PVQ-R portreeväärtuste küsimustikust (Schwartz et al., 2012) ja küsimustest äkkhülgamise kogemuse kohta. Tulemustest selgus, et romantilist äkkhülgamist kogenud ja mitte kogenud inimeste vahel ei ole enesetõhususes statistiliselt olulist erinevust ning erinevusi pole ka meeste ja naiste vahel. Eneseületamine on enesetõhususega positiivses seoses ning eneseupitamine negatiivses seoses, konservatiivsuse ja muutusele avatuse puhul ei esinenud olulist seost enesetõhususega. Tulemused täiendavad romantilise äkkhülgamise kohta olemasolevaid teadmisi ning aitavad mõista, milliste väärtustega inimesed kogevad romantilistes suhetes kõrgemat või madalamat enesetõhusust.
Enesetõhususe seosed romantilise äkkhülgamise, vanuse, suhtestaatuse ja kõrgeima omandatud haridusastmega noorte täiskasvanute seas
(Tartu Ülikool, 2025) Linnupõld, Lars Markus; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk on lähemalt uurida enesetõhususe seoseid romantilise äkkhülgamise (ghosting) rakendamisega, vanuse, suhtestaatuse ja kõrgeima omandatud haridusastmega 18-29-aastaste inimeste seas. Andmete kogumiseks rakendati veebiküsimustikku, mis hõlmas endas romantilistes suhetes enesesetõhusust mõõtvat küsimustikku (Self-Efficacy in romantic relationships, SERR) (Riggio jt, 2011), Schwartzi portreeväärtuste küsimustikku (Schwartz jt, 2012) ning küsimusi isiklikust kokkupuutest äkkhülgamisega. Leiti statistiliselt oluline tulemus, et äkkhülgamist rakendanud inimeste enesetõhusus on madalam, kui inimestel, kes äkkhülgamist rakendanud ei ole. Samuti leiti, et romantilises suhtes olevate inimeste enesetõhusus on kõrgem, kui vallalistel inimestel. Enesetõhususe ja vanuse, ning enesetõhususe ja kõrgeima omandatud haridusastme vahel ei leitud statistiliselt olulisi tulemusi. Tulemused võimaldavad paremini mõista enesetõhususe seoseid äkkhülgamise rakendamisega suhtelõpetamisstrateegiana.
Measuring BDSM role identities: validation of BDSM role identity inventory
(Tartu Ülikool, 2023) Pärnamägi, Liisa Johanna; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mitte-hetero naiste tajutud seksuaalse iha tase läbi elukaare
(Tartu Ülikool, 2024) Veski, Liis; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et seksuaalne iha on keeruline ja dünaamiline nähtus, millele pole suudetud leida universaalset definitsiooni. Naiste seksuaalse iha terviklik mõistmine eeldab teadlikkust bioloogiliste, psühholoogiliste, inimestevaheliste ja sotsiaalkultuuriliste tegurite olemasolust ja vastastikusest mõjust. Naise seksuaalse iha mõistmisel on oluline arvestada indiviidi eripäradega ja kogemustega, et mõista erinevate tegurite mõju avaldumist seksuaalsele ihale. Senised uuringud on peamiselt keskendunud heteroseksuaalsetele inimestele ja nende iha avaldumisele viimasel ajal, kuid arvestades sotsiaalkultuuriliste tegurite mõju naiste elule ja ihale, on antud uuringu eesmärk saada parem arusaam erinevatest teguritest ja nende mõjust mitte-hetero naiste seksuaalse iha tasemele läbi elu. Antud kvalitatiivne uuring hõlmas poolstruktureeritud intervjuusid 4 naisega (2 lesbit, 1 biseksuaal, 1 fin- ja panseksuaal), milles keskenduti iha tasemele ja muutumisele kogu eluea jooksul ning neid protsesse mõjutanud teguritele. Temaatilise analüüsi tulemustel joonistusid peamiste mõjuteguritena välja 5 teemat (seotus, eneseteadlikkus, keskkond, elusündmused ja tervis), mis on omavahel tugevalt seotud, luues dünaamilise koosmõju seksuaalse iha taseme muutumisele ja arengule elukaarel. Tulemused kinnitavad, et seksuaalne iha on kompleksne ja elu jooksul arenev jõud, mida mõjutavate erinevate tegurite avaldumine oleneb indiviidi eripäradest ja varasematest kogemustest.
Romantilise äkkhülgamise kogemuse seosed isiklike väärtustega varases täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2024) Räis, Liisa-Airiin; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk on uurida, kas romantilist äkkhülgamist kogenute vahel esineb seoseid isiklike väärtustega varases täiskasvanu eas (18-29 aastat). Lisaks uurin, kas romantilise äkkhülgamise kogemuse ja soo vahel on seos. Osalejad (N = 320) läbisid veebiküsimustiku, kus nad vastasid isiklikke väärtusi (muutusele avatus, konservatiivsus, eneseupitamine, eneseületamine) hindavale Schwartzi portreeväärtuste küsimustikule ning küsimusele oma kokkupuutest romantilise äkkhülgamise kogemusega. Tulemustes ei esinenud statistiliselt olulisi seoseid romantilise äkkhülgamise kogemuse ja isiklike väärtuste vahel. Samuti ei leitud seost äkkhülgamise kogemus ja soo vahel. Antud uurimistöö aitab paremini mõista romantilise äkkhülgamise kogemuse seoseid isiklike väärtuste ja sooga.
Romantilise äkkhülgamise seosed isiklike väärtuste ja enesetõhususega romantilistes suhetes varases täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2024) Liik, Liisa; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringu eesmärgiks oli uurida, kuidas romantiline äkkhülgamine on varases täiskasvanueas seotud isiklike väärtuste ja enesetõhususega romantilistes suhetes. Valimisse kuulus 326 noort täiskasvanut vanuses 18-29 aastat (M = 22,23, SD = 2,59). Uuritavatelt koguti veebiküsitluse teel andmeid väärtuste (Portrait Values Questionnaire-Revised), enesetõhususe (Self-Efficacy in Romantic Relationships Scale) ja äkkhülgamise kasutamise kohta. Äkkhülgamist oli varasemalt kasutanud 39,9% uuritavatest, 60,1% ei olnud äkkhülgamist kasutanud. Äkkhülgamist kasutanud uuritavatel oli kõrgem eneseupitamise skoor ja madalam enesetõhususe skoor kui uuritavatel, kes polnud äkkhülgamist kasutanud. Ülejäänud kolme väärtuse (eneseületamine, konservatiivsus, muutusele avatus) puhul ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi. Kõrgem eneseupitamise skoor ennustas suuremat äkkhülgamise kasutamise tõenäosust ning kõrgem enesetõhususe skoor ennustas madalamat tõenäosust. Demograafiliste muutujate arvesse võtmisel antud seosed säilisid. Uuringu tulemused viitavad, et äkkhülgamist kasutanud noortel täiskasvanutel on madalam suhetega seotud enesetõhusus ning nad peavad oluliseks enda heaoluga seotud väärtusi. Väärtused laiemalt ei pruugi aga äkkhülgamise kasutamisega seotud olla. Edasised uuringud saaksid äkkhülgamise uurimist laiendada läbi vanematele vanusegruppidele keskendumise või standardiseeritud mõõtevahendi loomise.