Sirvi Autor "Tamme, Tõnu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aine Tehisintellekt I õpitarkvara
(2016) Saar, Harri; Tamme, Tõnu
Käesoleva bakalaureusetöö kirjutamise käigus valmis õpitarkvara Tehisintellekt I aine jaoks. Antud lõputöö lahendus võimaldab luua mugavalt ja kiirelt otsimispuid nupuülesannetele. Tarkvara loomisel kasutati järgnevaid tehnoloogiaid: Java, Haskell, Git, Github, Eclipse. Rakendust saavad kasutada kõik, kellel on seadistatud arvuti Java Runtime Environment.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elektronkirjade klassifitseerimine
(Tartu Ülikool, 2011) Mäe, Martin; Tamme, Tõnu; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tänapäeval on elektronpost üks enimkasutatud rakendusi, mis arvuti jaoks on läbi aegade leiutatud. Kuna saadetavate ekirjade hulk kasvab kiiresti oleme me aina enam seismas silmitsi probleemiga, kus infot tuleb liiga palju ja selle hulgast vajaliku leidmine muutub üha raskemaks. Antud töö eesmärk on anda ülevaade erinevatest klassifitseerimismeetoditest ja võimalustest antud probleemi lahendada läbi ekirjade klassifitseerimise. Antud töö annab ülevaate erinevatest klassifitseerimismeetoditest, võtmesõnade ja võtmefraaside leidmisest ning sellest, kuidas tekstist leitud informatsiooni erinevatesse klassidesse jagada. Samuti tutvustab lühidalt elektronkirja formaati, annab ülevaate, milliseid programme kasutatakse enim elektronkirjade lugemiseks ning toob välja statistika saadetud elektronkirjade hulga kohta aastas. Samuti tutvustab põgusalt suurest ekirjade hulgast põhjustatud infokülluse probleemi. Töö lõpus viiakse läbi ka reaalne katse kasutades meililugemisprogramme – Microsoft Outlook ja Mozilla Thunderbird – ja neisse sisseehitatud kirjade klassifitseerimise funktsionaalsust. Katse tulemusena võib öelda, et mõlema meiliprogrammi vastav funktsionaalsus töötab hästi ja on kasutajale igapäevaselt suureks abiks, et hoida saabuvad kirjad kontrolli all ja klassifitseerida neid vastavalt kasutaja soovile, et seeläbi lihtsustada vajaliku info leidmist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loogika: mõtlemisest tõestamiseni
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997) Tamme, Tõnu; Tammet, Tanel; Prank, Rein
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loogilise programmeerimise meetod
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003) Tamme, Tõnu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meiliklientide analüüs ja võrdlus
(Tartu Ülikool, 2011) Sein, Mart; Tamme, Tõnu; Norbisrath, Ulrich; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
E-mail on tänapäeval üks olulisemaid kommunikatsioonivahendeid Internetis. See või-maldab teateid vahetada erinevates asukohtades ning ajavööndites viibivate inimeste vahel. E-mailide hulga kasvades muutub nende haldamine üha raskemaks. Suurest hulgast e-mailidest vajaliku info leidmine ei ole kerge. Seetõttu on tänapäeval enamasti meiliklientidesse sisse ehitatud vahendid, millega e-mailide haldamist ja neist info leidmist lihtsustatakse. Hetkel võimaldavad meilikliendid enamasti vaid tekstiotsinguid. See tähendab, et võimalik on leida ainult infot, mis otseselt kirjas on. Meilikliendid ei suuda ridade vahelt lugeda ja erinevaid infokilde omavahel seostada. See tähendab, et väga raske on vastata küsimustele nagu "Kellele ma veel pean vastama?" või "Kas see teade on seotud minu tööga?". Sellistele küsimustele vastamine nõuaks programmilt kirja konteksti ja tähenduse täielikku mõistmist. Kuna hetkel on meiliklientides kirjadest aru saamise tehnoloogia alles lapsekingades, tuleb eelnevalt mainitud küsimustele vastuseid leida praegu kasutada olevaid meetodeid kasutades. Käesolevas töös selgitati välja, millised otsinguvõimalused tänapäevastes meiliklientides leiduvad. Analüüsiti otsingutulemuste visualiseerimist, otsingu ja sorteerimise kiirust, kirjade märgendamist ning otsingu ja sorteerimise parameetreid. Neid võimalusi kasutades prooviti lahendada mitmeid kompleksseid otsingujuhtumeid: mingit kindlat tüüpi manuste leidmine, e-mailide duplikaatide leidmine, kindlal kuupäeval saadetud kirjade leidmine, kahe inimese vahel saadetud manustega kirjade leidmine, kasutajaprofiilide koostamine. Uuriti, millised otsingujuhtumid on praeguste klientidega lahendatavad ja millised mitte. Leiti, et komplekssete otsingute teostamine programmide poolt pakutavate vahenditega on võimalik, kuid eeldab üsnagi suurt tööd inimeste poolt. Eelkõige on probleemiks õigete otsinguvahendite ja fraaside leidmine ning see, et suur osa tööst tuleb teha manuaalselt. Lisaks uuriti üht hetkel saada olevatest rakendustest e-mailide automaatseks märgendamiseks, milleks oli Thunderbird meilikliendi lisa TaQuilla. Meid huvitas selle veaprotsent ning treeninguks kuluv aeg. Tulemused olid meie jaoks rahuldavad: kuigi treening võttis mitu tundi, tundis programm ära rohkem kui 80% isiklikest kirjadest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meiliklientide ja nende otsinguvõimaluste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Raud, Madis; Tamme, Tõnu; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Paberkandjatel kirjade saatmine on tänapäeva maailmas end ammendamas ja suur osa inimeste vahelisest suhtlusest toimub elektroonse meedia vahendusel. Kirjade posti teel saatmine on pea täielikult asendunud elektroonposti ehk meilide saatmisega. Viimase aastakümne jooksul on see muutunud nii populaarseks, et inimeste elektroonpostkastid on üle kuhjatatud meilidega, millest soovitud kirja leidmine võib olla aeganõudev ja tülikas. Töö eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest meili teenustest ja programmidest ning tuua välja nende plussid ja miinused. Selle tööga tahan aidata tavakasutajal leida sobivaid alternatiive oma harjumuspärase veebipõhise meili kliendi kasutamisel, mis potentsiaalselt säästaks kiires töökeskkonnas aega. Selleks võrdlesin kuut enim kasutuses olevat meili teenust ja programmi. Uurisin kui mugav ja lihtne on neid kasutada ning kõrvutasin otsingute parameetreid ja võimalusi, samuti hindasin erinevate kasutuslugude otsingute tulemusi. Võrreldavateks programmideks olid Outlook, Thunderbird, Opera ja Windows Live Mail ning veebipõhistest meili klientidest lisasin ka Gmaili ja Hotmaili. Eraldiseisvate tarkvarapõhiste ja veebipõhiste meili kleintide üheks suurimaks erinevuseks on Internetiühenduse vajadus meilide sirvimisel. Selle töö tulemuste põhjal võib soovitada Gmaili eelistamist Hotmailile, kuna Gmail on ühilduv ka teiste Google teenustega ja toetab IMAP’i, ning Gmaili kasutajaliides on Hotmailiga võrreldes intuitiivsem ja soliidsem. Kui kasutajatel on oluline varasemalt loetud meile lugeda ka ilma Interneti ühenduseta, on soovitatav alla laadida eraldiseisev tarkvarapõhine meili klient. Käesolevas töös võrreldud meili klientidest võib soovitada Thunderbirdi ja Outlooki, mis jätsid teistest võrreldud tarkavarapõhistest meili klientidest, otsingute tulemuste ja võimaluste põhjal, oluliselt parema üldmulje. Thunderbirdi plussideks on see, et erinevalt Outlookist on tegemist tasuta programmiga ja keskendutakse ainult meilide esitamisele. Samas kuigi Outlook on tasuline tarkvara, hõlmab ta endas lisaks meilide sirvimisele ka võimalust samas kohas koostada tegevusnimekirju ja talletada sündmusi isiklikku kalendrisse. Seega on tegemist programmiga, mis lisaks meilide lugemisele, aitab kasutajatel planeerida tegevusi ja koostada tegevusnimekirju.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Programmeerimine rakenduses Raintree ja keeles RSL
(2016) Sarv, Mait; Tamme, Tõnu
Töös antakse ülevaade programmeerimisest rakenduses Raintree RSL keele baasil. Töö on õppematerjaliks, millega on kaasas harjutusülesanded ja õppevideod.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rämpsposti tõrjumise meetodite võrdlus
(2014) Smirnov, Ilja; Tamme, Tõnu
Spämm on tänapäeval üks suurimatest probleemidest, millega kasutajad iga päev kokku puutuvad, kuid mitte kõik ei tea, kuidas rämpspostiga õigesti võidelda. Käesolevas bakalaureusetöös võrreldakse erinevaid rämpsposti tõrjumise meetodeid ja otsustatakse, milline neist on kõige efektiivsem ja millist on kõige mõistlikum kasutada. Seejärel viiakse läbi mitu erinevat katset, kusjuures iga meetodit hinnatakse konkreetsete kriteeriumite järgi ning nende põhjal tehakse järeldused. Lõpuks otsustatakse, millist meetodit on kõige mõistlikum kasutada ning milline neist on efektiivsem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Staatilistest ja dünaamilistest veebilehtedest staatiliste veebigeneraatoriteni
(2016) Petersen, Hillar; Blum, Karl; Tamme, Tõnu
Dünaamilised sisuhaldustarkvara paketid, näiteks WordPress, on kasutusel peaaegu pooltel maailma aktiivsetest veebilehtedest. Paljudel neist lehtedest on peamiselt eelloodud sisu – näiteks blogiartiklid, uudised ja isiklikud või ettevõtete veebilehed. Sellise iseloomuga veebilehtede esitamine läbi igakordse dünaamilise genereerimise ei lisa mingit väärtust võrreldes sellega, kui lehed oleksid eelgenereeritud ehk staatilised.\n\rKäesolevas töös on analüüsitud staatiliste ja dünaamiliste veebilehtede põhimõttelisi erinevusi. On leitud, et staatilised lehed omavad sisulisi eeliseid dünaamiliste ees – näiteks turvalisus ja kiirus – kuid dünaamiliste veebilehtede eelised seisnevad peamiselt küpsemate tööriistade olemasolus.\n\rTöös on võrreldud kolme populaarseimat staatilise veebilehe generaatorit – Jekyll’i, Hexo’t ja Hugo’t. On leitud, et Hexo sobib hästi blogimiseks, kuid Jekyll ja Hugo ka universaalsete veebilehtede loomiseks. Hugo’t tasub eelistada suurte veebilehtede puhul tänu selle oluliselt suuremale genereerimiskiirusele, kuid peab arvestama selle keerulisema laiendatavusega. \n\rStaatiliste veebilehtede ökosüsteemi on põgusalt tutvustatud ning toodud välja vahendeid lehtede majutamiseks, graafilisi kasutajaliideseid jmt. On pakutud ideid, mida tasuks staatiliste veebilehtede tööriistades edasi arendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisintellekt
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011) Koit, Mare; Roosmaa, Tiit; Tamme, Tõnu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
TeX animatsioonide loomine ja nende presenteerimine
(Tartu Ülikool, 2010) Kure, Madis; Tamme, Tõnu; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Töös on kirjeldatud TeX vahendeid, mis võimaldavad animatsioone luua. Vaatluse all on nii tabelite, tavateksti kui ka ruumiliste objektide animeerimisvõimalused. Samuti on juttu nende paigutamisest peamiselt PDF formaadis presentatsioonifailidesse.