Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1337

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi adsorptsiooni uurimine in situ infrapuna spektroelektrokeemia ja ab initio tihedusfunktsionaali teooria meetoditel vismuti piirpinnal
(Tartu Ülikool, 2013) Oll, Ove; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11. klassi õpilaste arusaamad vaktsineerimisest ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Sikk, Kersti; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö üheks eesmärgiks oli uurida õpilaste arusaamasid vaktsineerimise teemast. Teiseks eesmärgiks oli hinnata õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostati SOLO taksonoomia põhimõtetest lähtuv loodusteadusliku kirjaoskuse test. Valimisse kuulusid ühe kooli 11. klassi 47 õpilast. Saadud tulemustest võis järeldada, et antud kooli õpilaste teadmised vaktsineerimise teemast jäid algteooria tundmise tasemele. Raskusi valmistas vaktsineerimise põhimõtte selgitamine ja vaktsineerimise vajalikkuse põhjendamine. SOLO taksonoomial põhineva loodusteadusliku kirjaoskuse taseme määramisel saavutas suurem osa õpilastest esimese taseme, kõige vähem õpilasi jõudis neljandale tasemele. SOLO 1. tase mõõtis bioloogiaalaste faktide kasutamist varem õpitud kontekstis ja SOLO 4. tase interdistsiplinaarsete üldistuste tegemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest
(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
(1R,4R,5R,8R)-4,8-dialküülamino-2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani derivaatide sünteesimeetodite uurimine
(Tartu Ülikool, 2014) Heiter, Jaana; Toom Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2000. aastate kinnisvarabuumi mõju laenuvõtjate eluasememuutustele
(Tartu Ülikool, 2013) Moor, Gerda; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2010. aasta augustitormi analüüs: sirgäikesetormi dünaamika modelleerimine HARMONIE mudeliga
(Tartu Ülikool, 2013) Toll, Velle; Post, Piia, juhendaja; Männik, Aarne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
23S rRNA modifikatsioonide roll valgusünteesis
(Tartu Ülikool, 2016) Truu, Triin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Valgusüntees on keeruline protsess, mille mõistmiseks on ribosoomi struktuuri ja tema funktsioneerimist juba aastakümneid uuritud. Kuigi teadmised on läinud detailsemaks, ei ole siiski kõik valkude sünteesi puudutavad aspektid teada. Käesolevas töös demonstreeritakse 23S rRNA domeeni V modifikatsioonide puudumise mõju valgusünteesile. Sellest lähtuvalt tõestatakse, et peptidüültransferaasse piirkonna modifikatsioonid ei ole ribosoomi funktsio-neerimiseks hädavajalikud, kuid osalevad translatsiooniprotsessi peenhäälestamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
23S rRNA tertsiaarse interaktsiooni piirkonna mutatsioonanalüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Garber, Natalja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Ribosoom on keeruline ja suur kompleks, mis koosneb RNA-st ja valkudest. Ribosoom on leitud kõikidest identifitseeritud organismidest. Bakteri ribosoomi suur subühik koosneb 23S rRNA-st, 5S rRNA-st ja r-valkudest. Käesolevas töös selgitatakse, 23S rRNA domeenis II 1130 piirkonna mõju ribosoomile, suunatud punktmutageneesi abil. Kasvukiirus väheneb 23S rRNA mutatsioonide variantidel. Punktmutatsioonid põhjustavad 50S subühiku assambleerimise defekti ja polüsoomide vähenemise. Lisamutatsioon A1067T põhjustab suuremad defektid ribosoomile. Mutatsiooniga 23S rRNA hulk ribosoomi fraktsioonis on suurem 50S subühikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4,4′-bipüridiini adsorptsiooni analüüs monokristalsel Sb(111) elektroodil in situ stm meetodil
(Tartu Ülikool, 2015) Gorbatovski, Georg; Pikma, Piret; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. klass õpilaste huvi loodusteaduslike teemade vastu ning nende karjäärieelistused
(Tartu Ülikool, 2016) Semilarski, Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada 7. klassi õpilaste huvi loodusteaduslike teemade vastu ning tuua välja nende karjäärieelistused. Töö autor pidas oluliseks uurida, millised on õpilaste hinnangud 21. sajandi oskustele ning kui oluliseks peavad nad loodusteaduslike aineid oma tulevases elukutses. Uurimistöö raames saadud tulemused aitavad luua soovitusi, kuidas muuta tunde õpilaste jaoks huvitavamaks ning loodusteaduslikku karjääri populariseerida. Uurimuse läbiviimiseks koostati instrumendina küsimustik, mis viidi läbi neljas Tartu linna- ja maakonnakoolis. Kokku osales uuringus 97 õpilast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. klassi õpilaste arusaamine Avita ja Studiumi kirjastuse õpikute laamtektoonika teema tekstidest ja illustratsioonidest
(Tartu Ülikool, 2016) Leek, Ilona; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mille poolest erinevad kirjastuste Avita ja Studiumi õpikud ning kuidas saavad 7. klassi õpilased aru nende õpikute laamtektoonika teema tekstidest ja illustratsioonidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti õpikute geoloogiapeatükki ja laamtektoonika õppetüki teksti ja illustratsioone. Instrumendina kasutati eelküsimustikku, õpiku tekstidel ja illustratsioonidel põhinevat töölehte ning järelküsimustikku. Uurimuse lõppvalim koosnes 102 7. klassi õpilasest. Uurimisteetodina kasutati nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset meetodit. Andmeid koguti oktoobrist detsembrini 2015 ning andmete analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Office Excel 2007 ning SPSS. Uuringutulemused näitavad, et Avita ja Studiumi õpikud on sarnased. Järelteadmisete kontrollimisel selgus, et Studiumi ja Avita kirjastuse õpikut kasutanud õpilaste järelküsimustiku tulemused ei ole statistiliselt oluliselt erinevad ehk need on sarnased.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. klassi õpilaste arusaamise kujunemine liustike teemast animatsiooni rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2013) Kuningas, Aive; Piksööt, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
9. ja 10. klassi õpilaste teadmised ja arusaamad immuunsüsteemist
(Tartu Ülikool, 2016) Karis, Kirstin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö esimeseks eesmärgiks oli uurida 9. ja 10. klassi õpilaste teadmisi immuunsüsteemist ja seda, kuivõrd nad kasutavad immuunsüsteemiga seotud protsesside selgitamisel ning otsuste põhjendamisel koolis omandatud teadmisi. Teine eesmärk oli välja selgitada õpilaste väärarusaamad seoses immuunsüsteemiga. Eesmärkide saavutamiseks viidi õpilastega läbi avatud küsimustega kirjalik test. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivsete meetoditega. Töö tulemused näitasid, et õpilaste teadmisi ja arusaamasid immuunsüsteemi olemusest, haigestumisest, vaktsineerimisest ja allergiast iseloomustas lünklikkus. Samuti selgus, et õpilastel oli probleeme vaktsineerimisotsuse põhjendamiseks vajalike koolis omandatud teadmiste kasutamisega. 9. ja 10. klassi õpilastel ilmnesid sarnased väärarusaamad immuunsüsteemist ja sellega seotud protsessidest. Näiteks toodi haigestumise peamiseks põhjuseks ilmastikutingimusi ning nõrka immuunsüsteemi. Eeskätt esinesid väärarusaamad abstraktsete mõistetega (viirus, bakter, antigeen, antikeha) seoses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
9. klasside õpilaste üldise arvuti kasutamise ja veebikaartide kasutamisoskuse seosed
(Tartu Ülikool, 2013) Roop, Liina; Liiber, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
9.-12.klasside õpilaste hinnang geograafiaõpikule ja e-õppematerjalide kasutamisele geograafia tunnis
(Tartu Ülikool, 2015) Narruskberg, Epp; Ülle Liiber; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A specimen of Psammolepis in the Gauja Formation (Estonia)
(Tartu Ülikool, 2015) Tuuling, Tormi; Meidla, Tõnu, juhendaja; Mark-Kurik, Elga, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
This contribution summarizes various aspects related to the discovery of a Psammolepis in the Gauja Formation in Estonia. The fragmentary material was identified after assembly as Psammolepis undulata. This identification is based on the observations and the process of elimination, as follows:  the size and shape of the shield suggested that it is a psammosteid;  the plate lacks pleromin and this suggests it to be a dorsal shield;  the sensory system closely matches that of a previously known dorsal shield of P. undulata, with only minimal differences;  considering the species previously known in the Gauja Formation, the other characters fit the best P. undulata. A psammosteid shield with well-preserved lateral line system is very rare and fact that the current specimen has preserved an extensive system of canals makes it exceptional. This specimen also shows that the sensory system of Psammolepis was larger than previously thought. Features of the visceral surface suggest that P. undulata could have a double sensory system like amphiaspids, but these preliminary observations need further approval. Current specimen bears a partly regenerated bite mark, likely created in course of an attack by a sarcopterygian of the genus Laccognathus. As the bite mark and related cracks are situated in anterior part of the plate, it suggests a frontal attack. Vertebrate fossils in the Kalmetumägi locality are of unique preservation being only weakly deformed. The new plate represents the first and only specimen of P. undulata found in the Gauja Formation in Estonia. The new record makes the distribution interval of P. undulata similar to that in Latvia and in the Devonian of Scotland. This
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aatomkihtsadestatud alumiiniumoksiidi mõju mikrotoomitera lõikevõimele
(Tartu Ülikool, 2015) Seemen, Helina; Jõgiaas, Taivo, juhendaja; Kibur, Ragnar-Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aatomkihtsadestatud alumiiniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Vask, Agnes; Arroval, Tõnis, juhendaja; Aarik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aatomkihtsadestatud hafniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2017) Vask, Agnes; Aarik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption of ions on Cd(0001) electrode from ionic liquids at different temperatures
(Tartu Ülikool, 2012) Ruzanov, Anton; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Lust, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond