Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 9002

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1–6-aastaste laste PEP-3 testi tulemuste erinevused lähtuvalt taustaandmetest
(Tartu Ülikool, 2017) Toplaan, Susanna; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. klassi õpilaste kogemused seoses koolistressi ja positiivsete sündmustega koolielus
(Tartu Ülikool, 2020) Saluorg, Ave; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1.-3. klassi õpilaste lugemisharjumused, lugemishuvi ning hoiakud lastekirjanduse lugemise suhtes ühe Haapsalu linna kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Lepp, Kai Liis; Salo, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1.-4. klassi õpetajate enesehinnanguline pädevus liikluskasvatuse läbiviimisel ning nende kasutatavad meetodid ja takistused liikluskasvatuse käsitlemisel
(Tartu Ülikool, 2017) Mihkelson, Karina; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10 years of Nordic defence: the correlation between perception of threat and ambition for defence cooperation in the Nordic Council 2009-2018
(Tartu Ülikool, 2019) Henell, Elis; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Defence and security have during the last decade become an increasingly important part of the Nordic cooperation that traditionally has been defined mainly by the absence of these questions on the agenda. In my thesis I will look at ambition for Nordic defence cooperation and how the changed perception of Russia after 2014 has affected the ambition for it in the Nordic Council. Theoretically I rely on Stephen Walt’s Balance of Threat theory with the expectation that more perceived threat leads to more alignment. The choice of the neorealist approach is justified by first looking at the core of why nations align and then conceptualizing the Nordic cooperation in defence as a form of alignment. The empirical part of the research consists of a cross-temporal comparison of ambition for Nordic defence cooperation in the international debates of the annual sessions of the Nordic Council before (2009-2013) and after (2014-2018) the Russian annexation of Crimea in 2014, which has been defined as a turning point in the Nordic and European security environment. This turn should imply a higher perception of threat in the debate. Using thematical grouping of the data I identify patterns that help me measure the correlation between perception of threat and ambition for Nordic defence cooperation in Nordic parliamentary cooperation. By observing the data, I show that the level of perceived threat for the period 2009-2013 is low and the ambition for regional defence cooperation is high, while the level of perceived threat 2014-2018 is high but the ambition for regional defence cooperation low. I also present other variables inductively drawn from the data that might explain the changes in the level of ambition better than the changed level of threat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10-17-aastaste õpilaste õiguslikest meetmetest õpiraskustest ning koolikiusamisest tulenevate pingete maandamiseks Eestis
(Tartu Ülikool, 2023) Koppel, Alic; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10. klassi matemaatikat ja füüsikat lõimiva õppematerjali koostamine ja selle kasutamine koosõpetamisel ühistunnis
(Tartu Ülikool, 2023) Joab, Epp; Hunt, Pihel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-14aastaste Eesti teismeliste meelolu- ja ärevushäirete sümptomite seos probleemse nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Veere, Katrin; Täht, Karin, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
14 – 18 - aastaste alaealiste poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
(Tartu Ülikool, 2022) Kersa, Tiina; Värv, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–18-aastaste vene keelt emakeelena kõnelevate noorte arvamus populaarteaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2024) Auli, Karina; Pilt, Ebe, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–19-aastaste noorte arvamus teaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja seda ümbritsevad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Auli, Karina; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1926. aasta kogukonna-, asutuste- ja erarendimaade korraldamise seadus maareformi üldeesmärkide teostamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Jõgiste-Johanson, Annika; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Visnapuu, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 3 olulisus ja järgimine tänapäeval Euroopa Liidu riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Müürsepp, Marion; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2–5-aastaste laste õpioskused lasteasutuste õppekavade alusel ning õpetajate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2022) Valdre, Evelin; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2-aastaste eesti laste tunnetustegevuse arengu hindamine Jelena Strebeleva metoodika alusel
(Tartu Ülikool, 2017) Kelgo, Merje; Raudik, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20-25-aastaste aktiivsete Facebooki kasutajate visioonid oma kontode “surmajärgsest elust”
(Tartu Ülikool, 2018) Otstavel, Hanna-Lotta; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Lina, Elen; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2017 Catalan independence referendum: the projection of Russian strategic narratives by RT and Sputnik
(Tartu Ülikool, 2018) Voltri, Johannes; Makarychev, Andrey, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
During the recent years, Russia has been accused in meddling in the internal affairs of Western countries on several occasions. Claims of Russian information campaign have also surfaced related to the Catalan independence referendum, held on 1 October 2017. Although there have been some analyses the author is not aware of any wider academic research examining Russian information activity related to the referendum. The aim of the thesis was to identify the strategic narratives that Russia disseminated to the English-language audience in relation to the Catalan independence referendum, and connect them with broader Russian foreign policy interests. The author, inter alia, seek to ascertain why Russia was interested in Catalonia in the first place and how it is used various communicative tools to achieve its goals. The author set a hypothesis that Russia was taking advantage of the events in Catalonia to enfeeble the European Union. To test the hypothesis the author conducted a poststructuralist discourse analysis on the content of Sputnik and RT that was published between 1 September and 31 October 2017. Apart from the news articles, television coverage of RT was also analysed. The coverage was viewed through the prism of the strategic narratives theory by Miskimmon, O’Loughlin and Roselle in connexion with the discourse theory of Laclau and Mouffe. The author ascertained that the tense and at times violent conflict in Catalonia gave Russia a pretext to amplify the tensions and direct the coverage towards the European Union. Russia first argued for the intervention of the EU to give the conflict an international dimension. As the EU remained a bystander, Russia actively projected an identity narrative of the EU as hypocritical and not living up to the democratic values it serves to epitomise. EU was shown in decay and in the process of disintegration with an intent to weaken the West’s hegemony and by doing this strive for a multilateral world order where the role of Russia would be increased. The hypothesis was thus confirmed. The work contributes to the wider efforts of elucidating the range and technique of Russian information activities and demonstrates that Russia has vested interest not only in its close neighbourhood but also further away where it is not and active player itself.