Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 188

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Oru, Anneli; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi. Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks. Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes. Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.
listelement.badge.access-status Embargo ,
1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1860.-1940. aastate Ruhnu silmkoeliste kinnaste kogum Eesti muuseumides: mustrid ja värvikombinatsioonid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Rosenthal, Maris; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Embargo ,
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Vormsi ja Ruhnu lasterõivad muuseumikogude ning arhiivifotode põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kalle, Maaja; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aiad, poogad, vammused : esemekollektsioon Muhu vammuse ja Muhu vanemat tüüpi tikandi põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Maripuu, Helve; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Diplomitöö „Aiad. Poogad. Vammused. Esemekollektsioon Muhu vammuse ja Muhu vanemat tüüpi tikandi põhjal“ praktilise osa eesmärgiks oli valmistada kaasaegne vammuste kollektsioon. Inspiratsiooniallikana on kasutatud Muhu vammust ja Muhu vanemat tüüpi lilltikandi motiive. Vammusekollektsiooni kavandamisele eelnes töö esemetega Muhu Muuseumis ning vestlused kohalike elanikega, kirjandusallikatega tutvumine. Töö kirjalik osa koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse kultuuri muutumist 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algusperioodil ja rahvakultuuri, sealhulgas rõivaelementide arengut ning sel ajajärgul toimunud muutuste võimalikke põhjuseid. Teise ja kolmanda peatüki moodustavad Muhu tikandite ja vammuste kirjeldamine. Neljas peatükk annab ülevaate esemekollektsioonist, lõputöö loov-praktilisest osast. Kirjeldatakse viie vammuse valmimist ja detaile ning lõigetele tehtud kohandusi, vammustele kaunistuselementide lisamist. Mustrite stiili ja motiivide aluseks on kahekümne aia tikandid. Töös on esitatud vammuse lõike muutmise joonised, fotomaterjal Muhu vanemat tüüpi tikandist ja valminud esemekollektsioonist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloolise ainese käsitlemise suunad ja võimalused traditsioonilise linase särgi valmistamise õpetamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Palumets, Ülle; Raud, Inna, juhendaja; Tuubel, Virve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada traditsioonilise linase särgi valmistamise tööprotsessi sarnasused ja erinevused võrreldes ajaloolise algmaterjaliga, analüüsida tehtavate valikute aktuaalsust ning õppevormi võimalikku mõju tööprotsessis tehtavatele valikutele. Töö koosneb viiest peatükist. Uurimistulemused on esitatud tööprotsessi kirjeldava ülevaatena ja uurimise käigus valminud särkidena. Praktilise tööna valmis kuus linast särki: Harju-Jaani naisesärk, kaks Vändra lapsesärki, Nissi meestesärk, keskaegne alussärk ning muinasaegne särk. Uurimise käigus osalesin neljas õppevormis – rahvarõivakool, õpe käsitöömeistri juures, hansarõivaste valmistamise kursus ning muinasaja taaskehastajate klubiline tegevus. Koolitustel käsitleti traditsioonilise rahvarõivaperioodi, keskaegse ning muinasaegse rõivastuse sh traditsioonilise linase särgi õmblemist. Kasutatud etnograafiline meetod võimaldas praktilise tööprotsessi käigus detailselt kogeda erinevate õppevormide ajaloolise ainese kasutamise suundumusi ning võimalusi. Töö käigus olen läbitud tööprotsessid kirjeldanud ning analüüsinud võrdluses ajaloolise ainese ning õppevormist tulenevate võimalustega. Uurimistöö tulemusel saab järeldada, et koolitustel lähtuti õpetuses ajaloolisest ainesest − etnograafilisest esemelisest algmaterjalist, ajaloolistest kirjeldustest ja teiste teadusharude uurimistulemustest, aga alati ei rakendatud särkide õmblemisel ajaloolisi töövõtteid. Särkide õmblemisel ei ole enamasti võimalik kasutada originaalesemetele sarnaselt käsitsi telgedel kootud linast kangast, see tuleb olude sunnil asendada vabrikukangaga. Vabrikukanga teistsugused omadused tingivad muutused nii tikkimisel kui õmblemisel. Mõned ajaloolised töövõtted ei ole vabrikukanga kasutamisel võimalikud. Traditsioonilise linase särgi õppeprotsessis on oma roll õpetamise erinevatel teguritel. Lühiajalised kursused ja õppevormid, millel on kindlaks määratud õppeperioodi jooksul väga suur maht, ei anna osalejale piisavalt võimalust ajalooliste algmaterjalide uurimiseks ja traditsiooniliste töövõtete katsetamiseks ning rakendamiseks. Sellisel puhul kujunevad juhendajatel välja kindlad töövõtted, mille rakendamine tagab rõiva õmblemise õnnestumise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Urvak, Sandra; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid eesmärgiks on kavandada kollektsioon argiolukorras, ka väljaspool kodu kantavaid põllesid, ning seeläbi pakkuda kaasaegsetele naistele võimalus taasavastada igapäevasest kasutusest kadunud rõivaese. Põllekollektsiooni kavandamisel on kasutanud allikatena Eesti Rahva Muuseumis ning Viljandi Muuseumis leiduvaid etnograafilisi põllesid, pöörates esemeuurimuses tähelepanu lihtsamatele, arvatavalt töötegemisel kasutatud põlledele. Lisaks põllede materiaalsele olemusele on töös pööratud tähelepanu ka põlle kandmisega seotud tähendustele ja funktsionaalsusele. Töös on kasutatud ka ERMi etnograafilises arhiivis ja muuseumi korrespondentide vastuste vastavates sissekannetes leiduvat informatsiooni. Lisaks ajaloolise materjaliga tutvumisele ja analüüsimisele on põllekollektsiooni kavandamisel kasutatud erinevate elualade naissoost esindajate hulgas läbi viidud küsitluses saadud andmeid. Küsitlus valmis eesmärgiga kaardistada naiste võimalikke kogemusi põlle kandmisest ning valmidust põlle oma igapäevase rõivastuse osana kanda. Lõputöö kirjalik osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse ja analüüsitakse põlli puudutavaid kirjalikke allikaid ning kirjeldatakse põllekandmisega seotud kombestikku. Kombestiku kirjeldamisel ei käsitleta erinevate üleminekuriitustega seotud kombeid (n pulmad, matused), sest lõputöö tegeleb argise põllekandmisega seotud tavade uurimisega. Teine peatükk käsitleb muuseumis uuritud esemeid ning võrdleb neid kirjalike allikate andmetega. Kolmas peatükk kirjeldab praktilise osana valminud põlli ning põllede valmistamisele eelnenud küsitlust. Iga põlletüübi kohta on esitatud lihtne tööjoonis, selgitused ning hinnakalkulatsioon. Lisa nr 1 sisaldab valminud põllede fotosid, Lisas nr 2 on põllede kandmisega seotud küsitlusankeet, Lisa nr 3 sisaldab põllekandmist puudutava küsitluse tarvis valminud näidispõllede jooniseid. Lõputöö praktilise osana kujundati ajalooliste allikate uurimise ja küsitluse tulemusena kolm eri põlletüüpi – nn lihtne pliiatspõll, erinevatest kangastest kokku õmmeldud lapiline põll ja kähar, pidulikum põll. Kolmest eri põlletüübist valmis kokku 7 põlle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloolistel allikatel põhineva rahvarõivakomplekti koostamise põhimõtted, komplektide koostamine ja valmistamine Virumaa rahvariiete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Loite, Kersti; Matsin, Ave, juhendaja; Piiri, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Tõuke uurimistööle andis erinevates rahvarõivaraamatutes soovitatud Virumaa rahvarõivakostüümide vähesus. Kaasaegses kultuurisituatsioonis, kus inimesed soovivad kanda kodukihelkonna rahvarõivaid, tekkis eluline vajadus uurida paikkondlikku mitmekesisust ning pakkuda inimestele kandmiseks juurde erinevaid ajaloolistel allikatel põhinevaid rahvariiete variante. Magistritöö annab ülevaate naiste ja meeste rahvarõivakomplekti üksikesemetest. Töös on kaardistatud muuseumides ja erakogudes säilinud Virumaa rahvariideesemed. Välja on selgitatud ajaloolistel allikatel põhinevate seni koostatud rahvarõivakomplektide koostamise põhimõtted. Kogutud materjalide analüüsi ja uurimise tulemus andis tõenduse rahvarõivakomplektide koostamise võimalikkusest naiste puhul kihelkonniti, meestel aga Virumaa siseselt laiemale piirkonnale. Magistritöös on välja pakutud ajaloolistele allikatele tuginevad naiste rahvarõivakostüümid kõigile üheteistkümnele Virumaa kihelkondadele, kokku 21. Meeste rõivastuse variandid on pakutud Virumaale tervikuna ning kitsamalt lääne- või idapoolsetele kihelkondadele kandmiseks. Praktilise osana on valminud Rakvere kihelkonna naise, Virumaa mehe ja Jõhvi kihelkonna neiu kostüümid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Allikamaja ja kaptaaži projekteerimine ja ehitamine Paljandi allikale Viljandi linnas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sild, Janno; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aluspükste kasutuseletulek Eesti maanaiste hulgas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007) Uus, Made; Matsin, Ave, juhendaja; Piiri, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Embargo ,
Anu Raua loomingu lätted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tammiste, Jaane; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus? Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada. Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu. Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti? Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse. Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele. Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvi talu sauna puitkonstruktsioonide ehitus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Aron, Marko; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatted Eestis ilmunud kudumisõpetuste ja muuseumikogude taustal ning katsed kasutada lõimeripstehnikat tänapäevaste linaste materjalidega kudumisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Västrik, Veinika; Matsin, Ave, juhendaja; Reemann, Vaike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Magistritöö uurimusliku osa keskmes on ülevaade lõimeripstehnikas põrandakatete kudumisest Avinurmes ja selle ümbruse külades 1950.–1970. aastatel tuginedes autori poolt läbiviidud välitöödele 2012. aastal. Otsides vastust küsimusele, kas Avinurmes oli tegemist lokaalse pärandoskusega, analüüsin Eesti kangakudumise käsiraamatutes ja ajakirjades avaldatud lõimeripstehnika kudumise õpetusi ja toon paralleele Eesti muuseumite kogudes ja erakogudes olevate lõimeripsiliste põrandakatetega. Järeldasin, et Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatete kudumise „juured“ ulatuvad küll 19. sajandi lõpu trükisõnasse, kuid põlvkondade jooksul oli kirjalik päritolu ununenud ja välja arenenud kohalikud eripärad (iseloomulik materjalide, mõningate mustrite ja värvitoonide kasutus). Magistritöö praktilises osas katsetan kudumist kolme erinevate omadustega linase lõimematerjaliga, et leida võimalus nüüdseks moest läinud tehnika kasutusele võtmiseks kaasaegsel kujul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talviste, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat. Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid. Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena. Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Craft conference, 12. - 13. 11. 2019 Viljandi, Estonia : [abstracts]
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Damaskuse mustritest inspireeritud nahkkotid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Sats, Ramona; Tuum, Kirsti, juhendaja; Edussaar-Harak, Egge, juhendaja; Freiberg, Mikk, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktiline lõputööks on damaskuse terase mustritest inspireeritud dekoratsiooniga nakkkotid. Autori eesmärk oli luua damaskuse terase mustritest inspireeritud uued mustrid, mis annaksid edasi sellise terase kihilist koostist. Kahekihilisest materjalist valmistatud nahast kottide dekoreerimisel lähtutakse väänatud damaskuse, loomulikul teel ehk autoritehnikas tekkinud damaskuse ning tempeldamaskuse mustrist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Drellkirjas kootud Jüri kihelkonna ja Kihnu rahvarõivastest inspireeritud rõivakollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kroonmäe, Karmen; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö teemaks oli rõivakollektsiooni loomine, mis oli inspireeritud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Jüris ja 18. sajandil Kihnus kantud drelltehnikas kootud rahvarõivastest. Praktilise töö tulemusena oli kootud kangastelgedel kolme erineva drellkanga mustriga kangast, millest valmistati esemed. Kollektsiooni kuuluvad pikk ja lühike meeste vest ehk prusslapp ja naiste vestkleit. Kollektsioon on loodud eesmärgiga, et ühel esemel on erinevad kandmisvõimalused. Töö teoreetilise osa eesmärgiks oli töötada välja kangamustrite kirjeldus koos kudumisskeemidega. Selleks vaatlesin esimeses peatükis kollektsiooni inspiratsiooniallikaid – drelltehnikas Jüri kihelkonna rahvarõivaste ja Kihnu seelikute kangaid. Teises peatükis andsin ülevaate töövahenditest – arvatavatest Eestis kasutatud žakaar- ja damasttelgedest, mida drelltehnika kudumisel ajalooliselt kasutati. Samuti kirjeldasin käesoleva kollektsiooni loomisel kasutatud arvutitelgi ning analüüsisin nende omadusi drellkangaste kudumisel. Kokkuvõttes andsin ülevaate töö olulisematest tulemustest. Lisadesse oli koondatud kollektsiooni loomiseks kasutatud mustrikavandid ja kangarakendused ning fotod tööproovidest ja valmis esemetest.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti etnograafilised lahttaskud. Tänapäevased taskud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Karu, Gerly; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesolev töö on põhjalikum ülevaade naiste lahttaskutest. Töö uurimusobjektiks on Eestis kasutuses olnud naiste lahttaskud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Uurimise eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada Eesti muuseumides olevad naiste lahttaskud, uurida nende kasutusala, kaunistusviise ja tehnikaid, ning otsida vastus küsimustele, kas lahttaskuid kasutati kõikjal Eestis ja kas need erinesid piirkonniti. Lõputöö praktiline eesmärk on uuritud materjali põhjal koostada trükise makett, mis eelnevale lisaks sisaldaks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite valmistatud taskute fotosid ja graafilisi kavandeid. Trükis ilmub RKO (rahvusliku käsitöö osakond) Rahvusliku Käsitöö sarjas, mille ülesandeks on tutvustada Eesti rikkalikku tekstiilipärandit praktilises võtmes. Raamatu eesmärk oleks julgustada ja inspireerida tegema oma rahvusliku või – miks mitte – igapäevase rõivastuse juurde sobivaid taskuid. Isiklik huvi selle väikese aksessuaari vastu kasvas praktilisest vajadusest, kuhu panna oma võtmed ja mobiiltelefon, kui käekotti ei taha/ei saa kaasa võtta. Teiseks eesmärgiks ongi välja pakkuda lahendus probleemile – kuidas kaasajastada lahttaskut. See on minu nägemus taskust kui kaunistuslikust ja vajalikust aksessuaarist. Otsustasin teha taskud salli otstesse, andes sellega tavalisele kaelasoojendavale sallile ühe lisafunktsiooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti etnograafiliste kõlapaelte piirkondlikud eripärad ja tehnika 18.-19. sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Viitkin, Liisi-Ly; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil