Sirvi Autor "Tatar, Daisi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Kriminaalhooldaja kui sotsiaaltöötaja
(Tartu Ülikool, 2014) Tatar, Daisi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli uurida kuidas määratlevad ennast praegu Eestis tegutsevad kriminaalhooldajad. Selleks viisin kriminaalhooldajatega läbi kirjalikud intervjuud interneti teel. Uurimustulemused näitavad, et kriminaalhooldajad on teadlikud kriminaalhooldustöö eesmärkidest ning eesmärgipärasest tulemusest, kuid eesmärgid ning tulemused on erinevad kriminaalhooldajatel. Mõnedel kriminaalhooldajatel on eesmärgiks seatud pikemaajaline eesmärk, mis hõlmab ka aega, mil klient on lõpetanud kriminaalhoolduse positiivselt. Teistel kriminaalhooldajatel hõlmab eesmärk ainult kriminaalhoolduse aega. Tulenevalt kriminaalhooldaja püstitatud eesmärgist teostab kriminaalhooldaja ka oma tööd. Samuti erinesid kriminaalhooldajate kirjeldused oma peamistest tööülesannetest. Kriminaalhooldaja, kes nägi oma peamise tööülesandena kontrolli funktsiooni, määratles end kui järelevalvet teostav ametnik. Kriminaalhooldaja, kes nägi kontrolli funktsiooni peamiselt organisatsiooni süsteemist tulevalt, ei määratlenud end kui sotsiaaltöötajat või kui järelevalvet teostavat ametnikku. Kriminaalhooldaja leidis, et ta on kombinatsioon sotsiaaltöötajast ning järelvalvet teostavast ametnikust. Tulenevalt kriminaalhooldustöö mitmekesisusest leiavad kriminaalhooldajad, et peavad kandma endas nii sotsiaaltöötaja kui järelevalvet pidava ametniku identiteeti. Uurimustulemusena selgus, et vastavalt sellele, kuidas kriminaalhooldaja nägi oma peamisi tööülesandeid toimus ka kriminaalhooldaja enesemääratlemine. Kriminaalhooldajate enesemääratlemine kujuneb ajaga, tuleneb kriminaalhooldajate väärtushinnangutest ning kriminaalhooldaja nägemusest organisatsioonilisele suunale. Uuringust ei selgunud, kuidas mõjutab kriminaalhooldaja enesemääratlemine kriminaalhooldusalustning tulenedes kriminaalhooldaja enesemääratlemisest kriminaalhooldustöö tulemust kliendi suhtes. Samamoodi nagu kriminaalhooldaja mõjutab klienti, mõjutab klient ka kriminaalhooldajat. Uuringust ei selgu milline on kliendi mõju kriminaalhooldajale ningkriminaalhooldustöö tulemusele, kuna see ei olnud käesoleva uurimuse eesmärk. Kuna kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusalune mõjutavad vastastikku teineteist, oleks tarvis seda teemat lähemalt uurida.