Sirvi Autor "Tatsi, Taavi" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
  • Pisipilt
    Kirje
    Tartu Riikliku Ülikooli ühiskonnateaduste kateedrid 1960-1980. aastatel
    (Tartu Ülikool, 2001) Tatsi, Taavi; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Pisipilt
    Kirje
    Transformations of museum-embedded cultural expertise
    (2013-02-13) Tatsi, Taavi
    Doktoritöö analüüsib muuseumi kui kultuurilise asjatundja rolli muutumist kaasajal. Inspireerituna eeldusest, et iga tänapäeva külastaja võiks olla muuseumis aktiivne osaline, on analüüs keskendunud osaluse võimalustele ja piiridele Eesti Rahva Muuseumis. Lisaks osalusvaatlusele kasutati uurimistöös aktiivselt sekkuvat eksperimentaalset meetodit, mille ülesandeks oli ühtaegu luua ja analüüsida olukordi, kus muuseum pakub külastajatele osalemiseks mitmekesiseid võimalusi. Üheks keskseks eksperimendiks oli “Oma näituse” konkurss, mis võimaldas inimestel, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele, välja pakkuda oma originaalse näituse idee. Publikuhääletuse võitjad teostasidki ERMi näitusesaalis muuseumi toel oma näitused. Muuseumitöötajate jaoks avanes tänu konkursile uus viis näitusi teha ja rikastas kuraatori rolli. Teisalt tõstatus küsimus kuraatori rolli piiridest: kui igaühest võib saada asjatundja, kas ei alaväärista see teadmisi, mida oleme harjunud pidama tõeliselt professionaalseteks? Klassikaline näituse tegemise protsess – nagu ka uue püsinäituse ettevalmistus ERMis – on hoolikalt valitud professionaalide pärusmaa, mille tulemuseks on kindla sõnumiga näitused. Uurimustöö tulemusena saab välja tuua, et kuigi erudeeritud muuseumikuraatori kadumine pole olnud eesmärgiks omaette, eeldab kodanikuühiskond ka muid, võrdsematel alustel sisuloomise võimalusi. Koostööd ja mitmehäälsust edendav rahva muuseum püüab luua tingimused, et erinevad inimeste rühmad ja vaated oleksid demokraatlikult esindatud. Muuseumi asjatundlikkus täieneb seeläbi oskusega “dirigeerida” mitmehäälsust ja koostöövõrgustikke. Eesti Rahva Muuseum võiks 21. sajandil olla ühtaegu nii rahvast kokku toov “laulupidu” kui ka igaühe oma arvamust sisaldav sotsiaalvõrgustik.